Märtsiküüditamine 1949

 

(Allikas: Karl Kranichi uurimus Ajalooandmeid ja sündmusi Koigi vallast II, 1998)

Kurss põllumajanduse kollektiviseerimisele võeti Nõukogude aja algul, jõukamate talude elu oli tehtud kibedaks juba 1946. aastal lõpule jõudnud maareformi käigus. Algas kulakuks tegemine. Külakehvikute, sulaste, komsomoliorganisatsioonide, palgaliste ja priitahtlike koputajate ettepanekute alusel tunnistati osa majapidamisi kulaklikeks, Järvamaal toimus esimene suurem aktsioon 3.-4. oktoobril 1947. Kulakutele pandi peale suur põllumajandusmaks ja ränk metsatöökohustus. Talud laostusid ja peremehed-maksuvõlglased mõisteti vangi.

Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud kõigile rahvakihtidele, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Eestis represseeriti aastatel 1944–53 ligi 30 000 inimest. (Järvamaa 1, lk 529)

25. ja 26. märtsil 1949. aastal toimunud suurküüditamisel viidi ära hulk perekondi ja üksikisikuid ka Koigi vallast. Nendest annab mõningase, kuid mittetäieliku ülevaate JärvaTeatajas 1992. aasta mais-juunis ilmunud küüditatute nimekirjad. Selle allika järgi oli Koigi vallast küüditamisele kuulunud isikute nimekirjades 178 nime, neist viidi ära 137, ning 41 inimest pääses kas mujal viibimise või kõrvalehoidmise tõttu.

Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon „Priboi“, algas Tallinnas 25. märtsi hommikul kell 4 ja teistes piirkondades kell 6. Umbes 70% küüditatutest olid naised, lapsed ja vanurid. Väljasaadetute kohta peeti varem koostatud nimekirjade põhjal täpset arvestust, parteiaktiiv kirjutas samal ajal külades üles väljasaadetavate vara. (Järvamaa 1, lk 530)

Järvamaal algas küüditamise ettevalmistamine 19. märtsil. Hilisematest aruannetest selgub, et Koigi vallas lasid sõjaväelased ühe põgenema pääsenud küüditatava maha (Järvamaa 1, lk 531), muidu erilisi vahejuhtumeid polnud. 12 Järvamaa vallast oli plaanitud küüditada 1773 inimest. Enamik Järvamaalt küüditatuid koondati Tapale ja saadeti sealt ešelonidega nr 97303 ja 97305 Siberisse, lõppsihiks Užuri ja Abakani jaam Hakassi autonoomses oblastis. Teekond kestis kümmekond päeva. (Järvamaa 1, lk 531-532).

Alljärgnevalt on ära toodud eelpool nimetatud ajalehes ära toodud nimekiri koos sünniaasta märkimisega. Küüditamisest pääsenute nime järel on tähis (p). Toimetus vabandab ette võimalike vigade pärast nimede õigekirjutuses.

Helmeste: 1. Anete 1904; 2. Elsa 1927; 3. Feliks 1929; 4. Hardi 1932; 5. Maie 1940; 6. Kalju 1949. Hermet: 7. Alide 1907; 8. Erni 1933; 9. Linda 1935; 10. Ants 1936; 11. Elmar 1939; 12. Johannes 1947.
Hürden: 13. Maria 1883; 14. Karl 1920; 15. Ella 1923 (p).

Hirve: 16. Maria 1902; 17. Tasuja 1931.

Jürjo: 18. Juhan 1920; 19. Leo 1929 (p).

Kivisalu: 20. Julia 1903; 21. Milda 1929; 22. Asta 1932; 23. Meeli 1936; 24. Mati 1945.

Korts: 25. Jaan 1876 (p); 26. Anna 1899; 27. Aksel 1924 (p); 28. Helmi 1928; 29. Vaike ? (p).
Lagi: 30. Alma 1907; 31. Helmut 1930; 32. Elvi 1933.
Laur: 33. Anette 1905; 34. Paul 1933; 35. Linda 1935; 36. Õie 1937; 37. Jüri 1938; 38. Enno 1939; 39. Mihkel 1908.
Listra: 40. Linda 1908; 41. Viivi 1933; 42. Milvi 1937.
Meikop (Meikup?): 43. Johanna 1904; 44. Alvi 1935; 45. Naima 1938; 46. Vello 1940.
Merila: 47. Magda 1903; 48. Milda 1928; 49. Helje 1932; 50. Virve 1934; 51. Arvo 1936.
Potman: 52. Meinhard 1905; 53. Johanna 1907 (p).
Reimal: 54. Anete 1896; 55. Niina 1898 (p); 56. Milvi 1931 (p); 57. Sonne 1942 (p).
Saar: 58. Elvine 1879; 59. Johannes 1914 (p).
Salk: 60. Anette 1908; 61. Armilda 1931; 62. Endel 1932; 63. Aino 1933; 64. Arnold 1934; 65. Leo 1949.
Saltsman: 66. Jakob 1883; 67. Emilie 1896.
Sardis: 68. Maria 1865; 69. Elli 1909; 70. Hinga 1937; 71. Reet 1938; 72. Ants 1941.
Sults: 73. Anette 1905; 74. Alli 1929; 75. Luule 1939.
Tammekivi: 76. Elisabeta 1899; 77. Irma 1930.
Tisler: 78. Anna 1894.
Urb: 79. Aliina 1897; 80. Ellen 1923 (p); 81. Arvi 1935; 82. Mare 1940.
Vahtra: 83. Linda 1913 (p); 84. Arvi 1937 (p).
Villemsaar: 85. Eduard 1881; 86. Elena 1895; 87. Ermina 1916; 88. Valter 1921; 89. Elma 1926; 90. Arvi 1937 (p); 91. Helgi 1940 (p).
Arenschild: 92. Hendrietta 1880 (p); 93. Rudolf 1917; 94. Ella 1923 (p); 95. Hendrik ? (p).
Hürden: 96. Aleksander 1881; 97. Eline 1886.
Beljals: 98. Linda 1911 (p); 99. Silvi 1941.
Juhanson: 100. Olga 1893.
Beljals: 101. Leopold 1891
Kütt: 102. Edvig 1891
Kanavald: 103. Jaan 1894; 104. Linda 1905
Kasemaa: 105. Kaarel 1890 (p); 106. Anna 1903; 107. Virve 1912 (p); 108. Kaarel 1928 (p); 109. Malle 1934 (p).
Kotkas: 110. Jaan 1869; 111. Juhan 1892; 112. Alma 1893; 113. Vaike 1920 (p); 114. Aino 1927 (p).
Kaldmaa: 115. Leida 1923; 116. Tiit 1941.
Kuulberg: 117. Juuli 1892 (p); 118. Rudolf 1899 (p); 119. Rein 1936 (p).
Laagus: 120. Hardvig 1913; 121. Imbi 1940; 122. Riho 1941.
Luht: 123. Vaike 1926.
Lilleste: 124. Allu 1891; 125. Pilvi 1914; 126. Luule 1936.
Liiber: 127. Hugo 1905; 128. Kleina 1906 (p); 129. Ilme 1932 (p).
Lumis: 130. Loreida 1911; 131. Udo 1942; 132. Urve 1949.
Sims: 133. Jaak 1873 (p).
Meikop (Meikup?): 134. Heinrich 1886; 135. Anette 1899; 136. Vilma 1927 (p); 137. Enno 1929; 138. Vello 1936.
Pajumägi: 139. Johannes 1898 (p); 140. Lilli 1900; 141. Ralf 1928; 142. Aime 1935.
Pent: 143. Minna 1869; 144. Juhan 1895; 145. Vilhelmiine 1898 (p); 146. Erich 1929; 147. Vaike 1943 (p).
Piirsalu: 148. Helmut 1923; 149. Silvi 1929; 150. Mati 1948.
Raudlepp: 151. Johannes 1905; 152. Amanda 1909; 153. Salme 1931; 154. Valdo 1935.
Sammler: 155. Hermine 1897; 156. Martin 1897; 157. Agnes 1926 (p).
Sardis: 158. Hilda 1902; 159. Astrid 1924; 160. Leena 1946.
Tsirna: 161. Eduard 1895; 162. Amalia 1896.
Tõnso: 163. Juhan 1900; 164. Linda 1901 (p).
Vaasma: 165. Anna 1884; 166. Karl 1916.
Valdna: 167. Arnold 1912; 168. Anne 1946 (p).
Kivimägi: 169. Aino 1929; 170. Jüri 1931 (p); 171. Ülo 1933; 172. Vivi 1938.
Võrk: 172. Voldemar 1885; 173. Klaara 1896; 174. Kuno 1932.
Juhani: 175. Maria 1909 (p); 176. Maie 1935; 177. Evi 1943.
Kõrgesaar: 178. August 1878.

Märtsiküüditamise peaeesmärk – põllumajanduse kiire sundkollektiviseerimine küüditamise abil saavutati. Rahvas oli ära hirmutatud ning algas massiline kolhooside tegemine.

Stalini surma järel vägivald vähenes. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Kuid represseeritud ei saanud alati oma vara tagasi ning paljudel ei lubatud enam oma kodukohta elama asuda. (Järvamaa 1, lk 532)