Saksa okupatsioon 1918

Algas Saksa okupatsioon, ning aprillis algas Eesti võimuorganite likvideerimine. Mandri-Eestis kuulus sellest hetkest kogu seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim Saksa sõjaväevõimudele. „Ristirahva Pühapäevaleht“ 11. aprillist 1918 teavitab, et käsuandja kindral Seckendorff keelab „edaspidiste korraldusteni maakonna- ja linnavolinikkude, kuid ka küla- ja vallasaadikute koosolekuid pidada“. Maakondade kõrgeimaks halduriks, nn kreisipealikuks (Kreishauptmann) said Saksa tegevohvitserid. Saksa sõjaväevõimud määrasid kõik liikmed baltisakslaste hulgast. Järva kreisiamet asus Tallinna tänavas endise kreiskooli ruumides, koosseisu moodustasid kreisipealik hauptmann Eismann, nõunik parun Schilling Kolust, politseikohtunik (kriminaalasjad) leitnant Frielinghaus, majandusnõunik leitnant Haufsmann ja varustaja leitnant Felgentreu, rahukohtunik leitnant Schlie, Saksa sõjaväepolitsei ülemleitnant Westphal, maapolitsei veltveebel-leitnant Ernst. Kreisivarustusosakondi juhtisid Türil A von Benkendorff, Amblas P von Berkendorff, Järva-Jaanis Eichorn, Koerus Puskar ja Paides Rausch von Traubenberg (Huuksi ja V-Kareda mõisnik, sel ajal juba 71-aastane).

Edasi asus Saksamaa oma tähtsaima ülesande kallale – sõjasaagi kogumisele ja väljavedamisele. Sõna otseses mõttes rööviti ja laastati. Rekvisitsioonid maal kasvasid iga päevaga, ka viljaseeme polnud püha. Koolikorralduses võttis maad saksastamistendents.

Saksa okupatsioonile tegi lõpu 1918. aasta novembri algul Saksamaal puhkenud revolutsioon. Enne lahkumist anti Saksa okupatsioonivägedele salajane käsk kõik okupatsiooniaegsed dokumendid läbi vaadata, eraldada riigisakslasi puudutav osa Saksamaale viimiseks ning ülejäänu hävitada. Sellega on seletatav, miks teame Järvamaa Saksa okupatsiooni aegse elu ja kreisivalitsuse tegevuse kohta nii vähe.