Kohapärimusi ja mälestuskilde - Väike-Kareda, Köisi, Kahala

 

Mõisa pärandamise lugu. Väike-Kareda mõis kuulunud ühele preilile. Kord ühel koosviibimisel tantsu ajal juhtunud preilil aga niisugune äpardus, mis ta suuresti punastama pannud. Seda piinlikku seisukorda märganud Huuksi parun, kes ka seal olnud, ja see võtnud kohe preili „torsu” oma peale ning vabandanud, et temal nii juhtunud. Seega päästnud ta preili au. Ja tänutäheks selle eest on Väike-Kareda mõis pärandatud siis Huuksi parunile. Seepärast vanarahvas ikka ütelnud, et Huuksi on saanud omale Väike-Kareda mõisa „ühe perse torsu eest”. (E StK 40, 432/3 (71) < Peetri khk, Esna k, R Viidebaum < Jüri Tõurus (Taurus), 72 a, 1927)

Kroonlühtri toomine. Väike-Kareda mõis olnud vanasti suur ja rikas mõis. Seal olevat kingitud Peetri kirikule üks suur kroonlühter. See lühter toodud kirikusse kord ühel suvel jaanipäeva ajal. Kaks musta täkku olnud vedamas ja reega on ta toodud. (E, StK 40, 430 (68) < Peetri khk, Ämbra k, R Viidalepp, 1927)

Trumbi ja Tisleri küla kaotamine. Köisi mõisas kihutati ca 70 aasta eest peremehed Trumbi ja Tisleri küla osadest välja kusagile jäätmaale ja põllud läksid mõisa külge. Lepistiku, kuhu mehed elama asusid, raiunud ka mõis omal kulul maha, aidanud hooned peale ehitada ja elage. Viimaks jäi kogu mõisale ainult neli talu. Needki pidas ta viimase ajani rendil. (EKLA, f 200, m 11:1, I 81 < Peetri khk, Esna < Köisi k, Stokeby < Kaarel Teemas, 66a, mitmendat põlve mõisateenija, 1929)

Köisi härra tuule keeramine. Köisi ärra sõitis Kareda mõisa, kui seal lambatall läks põlema. Oli irmus kange tuul, aga Köisi ärra keeras tuule ära. Tal olnd valge rätik käes, sellega vehkis ja sõnu luges ka peale. Tuul pööraski ära. See on sündind lugu. Obusetallid ja mõis jäid kõik alles. (KKI 38, 362/3 (9) < Peetri khk, Ammuta k, V Mälk < Lilli Vaikla, 62 a, 1965)

Kahala meierei kummitus. Kummitustega on niisugune lugu, et see Kahala meierei, see maakividest meierei hoone, sellega oli niimoodi, et räägiti, et kummitab. Ma ei tea, mis aastatel see siis oli, see oli kuskil ikka kolhoosiaja alguse poole vist. Et kummitab seal öösiti, aga siis pärast tuli välja, et sealt Köisi külast üks naine käinud hoopis seal piima- ja koorevargil ja siis seda naist kutsutigi pärast Tondi-Leidaks. See naine ise on nüüd surnud. See oli huvitav, et kogu aeg kutsuti Tondi Leida ja Tondi Leida. (ERA, MD 129 (16), Peetri khk, Peetri k, K Ruus, M Selgall < Helena Siiroja, snd 1959; 2003)