Maakonnavalitsuse moodustamine 1917

Maakonnavalitsuste moodustamisele andis juriidilise aluse ajutise valitsuse 30. märtsi 1917. aasta otsus „Eesti kubermangu administratiwlise valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta“. Sellega ühendati Eesti alad Eestimaa kubermanguks. Tuli moodustada nõuandvad organid – kubermangukomissari juures maanõukogu ja maakondades maakonnanõukogud. Nähti ette, et valdades valitakse iga 1000 elaniku kohta valijamees, kes maakondades toimuvatel koosolekutel valisid 7–15-liikmelise maakonnanõukogu ja iga 20 000 inimese kohta ühe saadiku kubermangunõukokku. Keskseks kujuks maakonna valijameeste kogu liikmete valimisel oli maakonnakomissar Aleksander Weiler. Valimiste tulemuse kohta ilmus Järvamaa valimiste komitee teadaanne 22. juunil 1917 Eestimaa Kubermangu Teatajas, kus valitud liikmete nimekirjas on Koigi vallast August Mardi p Jürmann, Hans Jaani p Schüts ja Stella Gustawi t Weiler. Järvamaa valijatekogu esimeheks ning Järvamaa saadikuks valiti Konstantin Päts. Täielik liikmete nimekiri on avaldatud Henn Soku raamatus „Killukesi Järvamaa valitsemise ajaloost“ lk 4–5. Esimesed teadaolevad kirjalikud andmed Järva maakonnavalitsuse osakondade kohta pärinevad 1918–1919  aastast. Sellest ajast on teada administratiiv-, haridus-, hoolekande-, tehnika- ja põllumajandus- ning toitlusosakonna olemasolu. Administratiivosakond menetles vallapiiride muutmise taotlusi, sõjaväkke võtmise korraldamist, mahajäetud mõisate hooldamise jälgimist, sõjakahjude hindamist ning isiku- ja muude tunnistuste väljaandmist. Haridusosakond pidi ühtsesse koolivõrku koondama endised küla-, kiriku- ja linnakoolid. Kõige mahukam oli toitlusosakonna töö, sest käis sõda ja kõigest oli puudus; osakond korraldas vahetuskaubandust ja kokkuostmist ning sel olid oma heinapressimispunktid, heinalaod ja viljasalved. Hoolekandeosakond tegeles sõjaväelaste perekondade hoolekandega, kuid ka vigastatud jasurma saanud rahvaväelaste ja riigiteenistujate perede abistamisega. Tehnika- ja põllumajandusosakond jälgis sõja ajal teede ja sildade olukorda, telefoni keskjaamu ning hobupostijaamu. Osakond valvas ka sõja eest põgenenud mõisnike vara ja tühjaks jäänud koolitalude majandamist ning seemnekülvi.

Enamlaste võimu aeg langes 1917. aasta lõpukuudele ja 1918. aasta alguskuudele, mil koosolekutele kogunejad kuulasid aruandeid täitevkomitee tegevusest ning vallasaadikute aruandeid mõisate ülevõtmisest. Enamlaste hirmuvalitsuse alt pääsemiseks otsustati sellele lõpp teha. Iseseisvusmanifest loeti ette Paide keskväljakul 25. veebruari keskpäeval 1918. Kuus tundi pärast seda jõudis Paidesse Saksa 60. armeekorpuse lendsalk.