Väike-Kareda mõis

Väike-Kareda mõis 1980ndate lõpus, viimane omanik enne riigistamist Karl Thure Rausch v Traubenberg (Huuksi mõisnik, srn 1924). Allikas: Järvamaa Muuseum, PM F 2452:1

Suurus 11,07 adramaad; mõisamaad 659 tessatini, talumaad 370 tessatini, sealhulgas metsa 110 tessatini, kõlbmatut maad 23 tessatini.

Arheoloogiliste leidude põhjal võib arvata, et küla on samal kohal eksisteerinud vähemalt II aastatuhande algusest; küla territooriumil paikneb mitu sellest perioodist pärinevat kivikalmet. Vanimad andmed varasest Rootsi ajast on leitud 1564. aasta vakuandamite registreerimise raamatust.

Väike-Kareda küla (Dorf Kardeway) kuulus Paide lossilääni Mäo ordumõisa Kardeway vakusesse, olles vakuse keskuseks. Poola-Rootsi sõja tagajärjel inimtühjaks jäänud maal on 7 aastat pärast Poola vägede väljatõrjumist, s.o 1615. aastal 4 talunikku, kes on siia äsja toodud. 1623. aastal on Väike-Kareda küla ooberst Aleksander von Esseni pärilikus valduses 18 adramaaga. 26. oktoobril 1626 kingib Rootsi kuningas Gustav Adolph talle ja ta naisele veel Kardina (Prandi), Sargvere jt külad. Esseni nime kandev mõis (Essenberg ehk Väike-Kareda) jääb kuni 17. sajandi teise pooleni Orrissaare (Esna) mõisnike omanduseks ja redutseeritakse 1696. aastal.

1750. a. maarevisjonis on märgitud, et Essenberg on üks osa Orgesali (Orrisari, Esna) mõisast. 1750 on Esna ja Väike-Kareda valdajateks vennad Karl (srn 1780), Adam Johann (snd 1725) ja Hans Uexküll-Güldenbald (srn 1790). Neid on valdajatena märgitud ka 1765. aastal. Mõisa pärijateks said nad ema Helene Maria von Uexkülli (1707. aastal surnud Otto Magnus von Esseni tütar) surma järel 1749. aastal. Otto Magnusele kuulus peale Esna ka Prandi.

Hiljem oli Väike-Kareda ja Esna valdajaks Moritz Engelbrecht von Kursell (srn 1799). 1782 omandas mõisa Gustav Friedrich von Engelhardt (srn 1798). Tema pärijaid on nimetatud 1811. Aastatel 1816 ja 1818 on mõisa valdajaks tema poeg Gustav Konrad von Engelhardt (srn 1841). Seejärel on valdajatena nimetatud Christoph Breverni (srn 1864), kellele kuulus ka Keis (Köisi). 1840. aasta maarevisjonis on märgitud, et Essenberg (Väike-Kareda) on Viisust eraldatud, järelikult varem olid need mõisad ühise valdaja käes olnud. Breverni surma järel jäi Köisi tema poegadele, Väike-Kareda aga tütrele Natalie Karoline Wilhelminele (srn 1893), kes abiellus 1850. aastal Friedrich von Luederiga (srn 1880). Nende poeg Carl von Lueder (srn 1939) majandas Essenbergi ajutiselt 1885. aasta paiku.

1889. aastal läks mõis müügi teel Huuksi mõisa omanikule Karl Thure Rausch von Traubenbergile (srn 1924).

Väike-Kareda mõis 1980ndate lõpus, külgvaade. Allikas: Järvamaa Muuseum PM F 2452:2.