Huuksi viimase mõisniku suguvõsaliin Rausch von Traubenberg

Selles kirjutises pole veel mitte tervet teadaolevat Rausch von Traubenbergide suguvõsakirjeldust, mis mul on alles pooleli, vaid hetkel üksnes need perekonnad, mis olid veresuguluses Huuksi viimase mõisniku Karl Thure Rausch von Traubenbergiga (srn 1924). Kõigepealt on loetletud üles tema ajaliselt kaugemad eelkäijad, ehk siis perekonnad on loodetavalt kronoloogilises järjekorras. Hetkel veel on lisamata ka Karl Thure vendade abielud ja lapsed ning hilisemad teadaolevad järeltulijad, loodan lähiajal seda teha. :)

Edasised andmed pärinevad enamasti Wrangelli koostatud ülevaatest von Traubenbergide suguvõsa kohta („Traubenberg, von, und Rausch von Traubenberg, Barone“; by G Wrangell, veebruar 1926, Tartu)

Rausch von Traubenbergid

Allikas: aadlivapid Ajalooarhiivis, f. 1674 n. 2 s. 199.

Perekonna väitel ulatuvat aadliperekonna vereliinid Austriasse Steiermarki piirkonda, ning Viinist pärit üleskirjutus andvat teada, et juba aastal 633 kinnitanud Rooma keiser omakäeliselt Rausch von Traubenbergide aadliperekonna õigusi. Edasi siirdunud perekonna eelkäijad 17. sajandi algul Taani ja sealt sajakonna aasta pärast edasi Eestimaale.

Esimene dokumenteeritud tõend aadliseisuse kinnitamisest pärineb 15. juunist 1462, kus keiser Friedrich III lubab saavutuste eest piirikindluse Belgradi  (vana-ungari Nándorfehérvár) kaitsmisel juulis 1456 Ottomani türklaste vastu ca 1440 sündinud, kapteni auastmes Lucas Rauschile aadlitiitli, mida ta tohib edasi pärandada oma pojale Jakob I von Rauschile. Viimase aadliõigusi kinnitas keiser Maximilian aastal 1516. Jakob I poeg Jakob II von Rausch sai 22. detsembril 1539 keisrilt Karl V õiguse kasutada nimelisandit von Traubenberg. Jakob II poja Jakob III Rausch von Traubenbergi kohta on teada, et ta oli 22 aastat vangis türklaste käes (vabastati 1627). Jakob III on olnud kaks poega: Christophorus, kelle kohta keiser Leopold I on 19. septembril 1668 andnud välja „Freibriefe“, ja Andreas, kelle kohta on väidetud, et ta „läinud abiellumata sõtta“. Siiski peab Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud perekond Andreaseks nimetatud isikut allpool toodud Joachim Christian (ka Joachim Heinrich) Rausch von Traubenbergi esivanemaks. Seda olevat Wrangelli sõnul tõendanud dokument, mille keegi kindralleitnant Alexander von Traubenberg ostnud 1874. aastal Viinist kellegi vabahärra Rausch von Traubenbergi lese Cäcilie Rausch von Traubenbergi käest 500 Rtl (mis iganes käibel olnud raha) eest.  

Perekond 1

Kindel suguvõsapäises olija on seega N1 Joachim Christian Rausch von Traubenberg (perekond 1), kelle kohta on teada, et aastail 1656 kuni 1680 teenis mees Taani maaväes ja tal oli majori auaste. Ta on abiellunud preili Rigemanniga (nähtavasti Liivimaalt) ja neile sündis 1672 poeg N2 Michael Heinrich (perekond 2). Huuksi viimase mõisniku Karl Thure isapoolne vaarisa (vanavanavanavanaisa).

Perekond 2

N2 Michael Heinrich Rausch von Traubenbergi (21.11.1672-07.06.1746) sünd on registreeritud Pilistvere kirikus, seega oli perekond juba Liivimaa ja Eestiga seotud, isegi kui isa Joachim Christian oli veel teenistuses Taani maaväes. Perekonna andmetel saadeti poiss oma ema vanematekoju Liivimaale; info selle kohta pärineb Rootsi kuningale saadetud dateerimata palvekirjast perekonna dokumentide hulgast. Michael Heinrichil oli aprillist 1701 Rootsi armee kapteni auaste, ta oli abi-distsiplinaarkohtunik ja distsiplinaarkohtunik Riia kreisis ning rentnik kroonile kuulunud Arusaare (Arrosaar) riigimõisas Pilistvere kihelkonnas. Huuksi viimase mõisniku Karl Thure isapoolne vanavanavanaisa.

1. abielu: Elisabeth Canifor

2. abielu: Margaretha Elisabeth von Pistohlkors, snd 1680; isa Rootsi kapten Magnus Gabriel von Pistohlkors (Ruttikvere ja Kawa omanik), vanaisa Soomest tulnud Rootsi ooberst Erik 1628-1700 Pärnumaa, vend Erich Fabian 1690-1741 Rutikvere.

Michaeli ja Margaretha lapsed (andmed pärinevat Russwurmi Collectaneen Bettreffend die Familie von Traubenberg, ise pole kontrollinud)

1 N3 Heinrich Magnus, maetud aprillis 1764 Pärnusse; 1750 leitnant, kapten; abiellus prl von Albedyll, maetud jaanuaris 1777, „ca 60 aastat vana“. (Suure-Jaani kirik). Abielu oli lastetu.

2 a Anna Elisabeth, abiellus veebr 1741 Pilistveres Georg Heinrich von der Howeniga, snd 1716 (auf Aimel (Aimla, S-Jaani) und Parjenthal). Lesena pantis Aimeli-Aimla mõisa kindralleitnant krahv Heinrich von Fersenile Olustverest 1792. 

3 b Christina Helena, abiellus veebr 1746 Pilistveres Johann Christopher von Wigandiga, vene suurvürsti kürassiiride rügemendi kornetiga; 2 abielu Gotthard Ludwig von Schillingiga Kuramaalt.

4 N4 Karl Friedrich, srn 1769, kapten 1750, ooberst dragunite rügemendis. Abiellus prl von Burckholtziga, kes teist korda oli abielus parun Christoph von Pilauga.

5 N5 Michael Johann, 1719 – 1772, perekond 3. Huuksi viimase mõisniku Karl Thure isapoolne vanavanaisa.

6 c Ewa Charlotta, snd märtsis 1728, ei abiellunud.

7 N6 Ewold Erich, srn augustis 1758, hukkus lahingus Zorndorfi (nüüd Sarbinowo, Poola) lahingus Vene-Preisi/Seitsmeaastases sõjas, ei abiellunud.

8 N7 Georg Gabriel, srn 1773, perek 6.

Perekond 3

N5 Michael Johann (Michael Heinrichi poeg, perekond 2. Huuksi viimase mõisniku Karl Thure isapoolne vanavanaisa)

(Michael Johann, allikas geni.com)

Snd 1719, srn 9. jaan 1772, tapetud Jaiki (Uralski) linnas Pugatšovi kasakate ülestõusu ajal. Leitnant Tveri dragunite rügemendis 1746, kapteni auaste 1749, ooberst 1764, kindralmajor ja Orenburgi linna komandant, Georgi risti kavaler.

1 abielu: novembris 1746 Anna Gerdruta von Delwig, snd dets 1723 (Suure-Jaani kirik), maetud okt 1749 (Suure-Jaani kirik), kapten Hans Heinrich von Delwigi ja Ursula Beata von Bredtholtzi tütar. 

Lapsed:

1 a Natalie Beata snd nov 1747 Revalis (Toomkirik)

2 b Anna Elisabeth snd jaan 1749 Revalis (Oleviste), srn apr 1804, sealsamas, abiellus mais 1764 Revalis Fromhold Gustav von Baumgarteniga, 1741-1785, leitnant.

2 abielu: märtsis 1750 (Jüri kirik? Kb Jürgens) lesk Johanna von Taube von der Issen, snd 1729, srn okt 1799 Kuimetsa (Juuru) rüütelkonnamõisas (Rev. Wöch. Nachr. 1799, N4B), maetud veebr 1800? (Juuru kirik). Esimest korda oli abielus von Wrangelliga (Jüri kirik). Oli oma mehe kohutava surma tunnistajaks ja see murdis ta vaimu.

Lapsed:

3 c Christina Johanna, snd veebr 1751 Revalis (Toomkirik), abiellus hr Jungeriga, kapten, kes hukkus 1772 kasakate ülestõusul pugatšoviste taga ajades. 2 abielu hr Treubludt, kapten Vene armees.

4 d Margaretha Elisabeth, snd veebr 1752 Revalis (Toomkirik), srn märtsis 1829 (Oleviste?), abiellus juunis 1778 (Nissi kirik) Karl Friedrich von Rosenthal Sipast, snd mais 1754 (Märjamaa kirik), srn detsembris 1795 Revalis (Märjamaa kirik). Leitnant.

5 N8 Johann Heinrich snd 1753, srn 1795, perekond 4.

6 e Helene Auguste , snd aug 1754 (Jüri kihelkond), abiellus ooberst von Keysleriga.

7 N9 = N1C Jakob Jürgen (Georg), snd 1755, srn 1814. Suguvõsaliin III: Haus Hukas und Tecknal (Huuksi mõis Järva-Peetri kihelkonnas ja Lokuta mõis). Perekond 1c. Viimase Huuksi mõisniku Karl Thure isaisa.

8 f Charlotte Dorothea, snd okt 1757 Revalis (Toomkirik), srn apr 1816 Revalis (Rev. Wöch. Nachr. 1816, N18), abiellus dets 1802 (Juuru kirik) Daniel von Greeniga, Rootsi Kuningliku Mereväe leitnant.

9 N10 Berend Wilhelm, snd dets 1758 (Jüri khk), kapten tsaariarmee Preobraženski jäägrirügemendis, kanti 10. veebr 1780 koos vendade Jakob Jürgeni (Georg) ja Johann Heinrichiga Eestimaa aadlimatriklisse.

10 g Elisabeth snd dets 1763, srn sept 1764 (Jüri khk)

11 N11 Friedrich Zacharias snd nov 1764 (Jüri), tõenäoliselt maeti jaan 1765 (Suure-Jaani khk)

Perekond 1c

N1C (=9) Jakob Jürgen (Georg) von Traubenberg (viimase Huuksi mõisniku Karl Thure isaisa, Michael Johanni poeg, perekond 3)

Snd august 1755, srn apr 1814 Revalis (Jüri kirik)

Pajaka mõisa pärishärra (Pajack, Nissi khk, varaseimad teated 1452), Kuimetsa mõisa (Kuimetz, esmamainitud 1345) rentnik 1805. I Jäger-Bataillonis major; Eestimaa aadlimatriklisse kanti koos vendade Johann Heinrichi (N8) ja Berend Wilhelmiga (N10)  10. veebruaril 1780.

1 abielu: jaan 1803 (Kose), Ewa von Brevern, snd sept 1780, srn apr 1806 (Rev.Wöch.Nachr. 1806, N21.); Landrat Hermann Christoph von Breverni ja Sophie Dorothea von Kurselli tütar.

Lapsed:

1a Sophia Johanna, snd veebr 1805 (Kose), srn nov 1847 Revalis (Oleviste). 1 abielu: jaan 1822 Revalis Gustav Eduard von Voigt (Garde-Ulanen-Rittmeister); 2 abielu: keegi von Bodelschwing

2 abielu: dets 1806 Revalis Auguste Louise von Rehbinder, snd 1787 (Toomkirik), srn sept 1808 (suri poja sünnitamisel, Rev.Wöch.Nachr.1808, N37. (Staatsrat, Rats beim estl.kameralhof Peter Woldemar von Rehbinderi ja Marie Elisabeth Suthofi tütar.)

Lapsed:

2 N2C August Georg (viimase Huuksi mõisniku Karl Thure isa), 1808-1860, perekond 2c.

3 abielu: okt 1809 (Harju-Madise) Louise Ottilie Marie von Mohrenschildt, snd aug 1789 (Haljala), srn jaan 1862 Revalis (Oleviste); kapten Gideon Johann von Mohrenschildti  (Kurisoo mõisast) ja Marie Helene Louise von Mohrenschildti tütar. Naine abiellus uuesti juunis 1816 Theodor Magnus Adolf von Bremeniga Ruilast, snd sept 1784, srn dets 1849 (Landrat), mehe II abielu.

Lapsed:

3b Pauline Helene, snd aug 1810 (Oleviste), srn jaan 1900 (Rev....?1900 N8, Beilage). Abiellus mais 1828 (Hageri) parun Peter Ludwig von Stackelbergiga, Pajaka ja Adila mõisahärra, snd okt 1802 (Nissi), srn märts 1885, ratsaväe kapten.

Perekond 2c

N2C August Georg (Jakob Jürgeni poeg, perekond 1c; Huuksi mõisa esimene Traubenbergidest valdaja ja viimase Huuksi mõisniku Karl Thure isa)

Snd sept 1808 Revalis (Toomkirik), srn nov 1860 Revalis (Toomkirik?)

Lokuta ja Huuksi (ostis Huuksi mõisa 1852) pärishärra, meeskohtunik (Mannrichter)

Huuksi mõisa peahoone enne 1935. aastat. Thumbnail pärit www.herder-institut.de

Abiellus jaan 1842 Marie von Römlingeniga, snd mais 1810, srn mai 1880 Huuksis. Kolleg.Rat Karl von Römlingeni ja Charlotte von Rehbinderi tütar. Tsaaririigi senati ukaasiga nr 3356 (09.okt 1875) anti lesk Marie von Traubenbergile ja tema järglastele parunitiitel - "Allerhöchst gestattet den Baronstitel zu führen und sich, unter Beibehaltung des den Geschlecht von Traubenberg von dem röm. Kaiser Carl V verliehenen Wappens, Rausch von Traubenberg zu nennen.

Lapsed:

1 N3C parun Emmanuel Rausch von Traubenberg, 1843-1909, perekond 3c.

2 N4C parun Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg, 1845-1927, päris Lokuta mõisa, perekond 4c.

Karl Thure vanem vend Georg Otto nooremana; pärast isa surma Lokuta mõisa omanik.

Veel üks noorema põlve pilt Thure vennast Georg Ottost, Lokuta omanikust. 

(Karl Thure vend Georg Otto vanemana, Lokuta mõisa omanik)

3 N5C parun Karl Thure Rausch von Traubenberg, Huuksi ja Väike-Kareda viimane mõisnik, snd 28 apr 1847 Lokutal, srn 25 juuni 1924 Revalis (Rev.Bote 1924 N142). Huuksi mõisnik al 1876 ja V-Kareda mõisnik al mõisa ostust 1889. Õppis Revalis Rüütli- ja Toomkoolis 1857-66 (Alb. der Domschule II, N104), seejärel Tartu ülikoolis 1867 ("stud. dipl. und occ. pol.), seejärel Berliinis; 1868-71 taas Tartus (Alb.Academ. N8278); Estonus (korp Estonia liige) al 21 märts 1869; Cand. occ. pol. 1879; Eestimaa maanõunik; haagikohtunik, Järvamaa kreisisaadik 1902-12; elas kuni 1924 Huuksi mõisasüdames.

Karl Thure korporatsiooni "Estonia" liikmena Tartus, 1860ndate lõpp, 1870ndate algus.

Kui üldiselt arvatakse, et Huuksi viimane mõisnik suri vanapoisina ja lastetult, siis kohalikud vanainimesed on mulle rääkinud, et tal oli oktoobris 1876. aastal poeg saladusliku teenijannaga Maria (Altow v Altof?), poja nimeks sai Thuure Altof, kes on koos oma abikaasa Mariaga (snd Stein) maetud Järva-Peetri kalmistule kirikaeda. Väidetav poeg suri 1938. aastal. Seni pole ma suutnud välja nuhkida, kes oli Thure ema, poiss kanti mitte Järva-Peetri kirikusse, nagu siitkandi lapsed harilikult, vaid Türi kirikupaberitesse (EAA.1237.1.400, sünnimeetrika 1872-1883; Karl Thure oli ise seal hingekirjas, vanem vend Georg oli Lokutal mõisnik, lisaks Türil oli äsja vahetunud kirikuõpetaja - Kurrikoff, seega suht head tingimused natuke vassida, et tüdruku ja miks mitte ka mõisahärra mainet päästa?), kusjuures vaderiteks Karl Thure Rausch von Traubenberg (sel hetkel 29 a vana), Jüri Altof (Maria vend?) ja lihtsalt Maria, ilma ühegi muu selgitava nime või märketa. Poisijussi vanemateks on märgitud Hans Altow, sündinud Lokutal (Tecknal) 1850.06.06, leeris käinud 1876.01.11, naine Mai, nee Kandelin Kirnast. Küsimus on, kas poiss lapsendati, kes oli Hans Mariale – vend? Ja vader Jüri – kah vend? Thuure Altof on maetud Järva-Peetri kiriku juurde kiviaeda, tema kõrval kivil on Maria Altof, srn 20.07.1959, kes oli Thuure naine ja nelja lapse ema, snd 1874, Steini Jaani tütar. Thuure Altofi hauakivi on suht suur ja heast kivist, ehk et arvatavalt oli tegu heal järjel talupojaga :) Küll aga tekitab see versioon rohkelt küsimusi - kas Thure oli ikka Karl Thure poeg või lihtsalt ristilaps? Juhul, kui ta oli poeg, kas ta (st poeg) seda ise teadis? Jutud liiguvad, aga ikkagi? Kui Thuure oli Mai ja Hansu poeg, miks siis ei registreeritud poissi Peetrisse, vaid sõideti novembris pisikese titega Türile?

Loo Karl Thure pojast rääkis mulle minu eks-ämm, nende perekonnamatmispaigad on Peetris kõrvuti. Karl Thure oli oma pojale ja poja emale taganud korraliku talukoha Huuksi mõisa Tamsi külla.

1938. aastal surnud Thuurel ja tema naisel Marial oli neli last: 1904 aug sündinud Meeri Altof, 1908 märts Arnold Altof (al 1935 Arnold Allmaa), 1911 juulis Leonhard Altof (al 1940 Altpere) ja 1917 Leida Altof. Arnold suri minu teada 1970ndatel, Leonhardi kohta leidsin okupatsioon.ee-s märke: Altpere Leonhard, Tuur, s 1911 Järvamaa Koigi, arreteeritud 22.06.50 Tartu Ujula 92, tribunal 24.11.50 §58-1a, 58-11, 82 lg 1, 25+5, vabanes 04.02.58 [ük 3185]. 1959 suri nende ema Maria. Tüdrukute edasise saatuse kohta pole ma hetkel veel midagi leidnud. Igasugune tagasiside vägagi oodatud.

Traubenbergide aadlisuguvõsa kätte läks Huuksi mõis seega 1852. aastal, mil selle ostis haagikohtunik August Rausch von Traubenberg, Huuksi viimase mõisniku Karl Thure isa, (kes oli juba 1840 avalikul müügil Lokutale mõisa ostnud). Pärast tema surma 25.11.1860 pärandus mõis lesele Mariele (snd von Römlingen) ja poegadele Emmanuelile, Karl Thurele ja Georg Otto Adolfile, kuid pärijate kokkuleppel kirjutati Huuksi mõis 24.11.1876 Karl Thure nimele ja Lokuta mõis 16.12.1877 Georg Otto Adolfile. Emmanuelist põllumeest polnud. 

Karl Thure Rausch von Traubenberg oli Huuksi mõisa viimane omanik kuni 25.10.1919, mil mõis võõrandati Eesti Wabariigile. Karl Thure suri 25. juunil 1924 väidetavalt Revalis, maeti Telliskoplisse (vt allpool). Rausch von Traubenbergide matusekabel on varemeis, asub Lokutalt 8 km Kõltsis, Kõltsi külast lõunas praeguse karjääri idaserval.

Update detsembris 2017: 

üle mitme-setme aja oli aega taas raamatukogusse vanadesse ajalehtedesse tuhnima minna. Otsustasin seega kontrollida sisetunnet, et Wrangelli üllitisse („Traubenberg, von, und Rausch von Traubenberg, Barone“; by G Wrangell, veebruar 1926, Tartu) kirja pandud lühend "(Rev.Bote 1924 N142)" tähendab täiesti konkreetset Tallinna tolleaegset ajalehte. Nii see oligi, Revaler Bote, 26. juuni 1924, nr 142. 

Rahvusraamatukogu 5. korruse lahke konsultant tuli hoidlast 15 minuti pärast tagasi, paks kaante vahele kokkuköidetud vanade ajalehtede patakas kahe käe vahel. Lootus oli, et leian sealt lapates kui mitte midagi muud huvitavat, siis vähemasti vihje, kust kirikust ta ära saadeti ja kuhu maeti. Tulemus oli peagi käes, ühtaegu nii rõõmustav kui ka kurvastav. 

Kõigepealt leidsingi nr-st 142 (26.06.1924) tõenäoliselt venna pere pandud surmakuulutuse. (Emanuel oli surnud juba 1909, Georg Otto suri kolm aastat pärast Thuret ehk 1927, seega see oli tõenäoliselt keegi just Georg Otto perest, kes kuulutused lehte laskis panna.)

Huvitav on see, et kui Toomkooli paberites ja mujal sissekannetes on 'Thure' olnud h-ga, siis siin on lihtsalt 'Ture'. Hmm. Igatahes ei saa siit just palju teada. Kuulutuses on surmakuupäev 25. juuni (1924) ning et ta "suikus igavesele unele 25. juunil pärast pikka ja rasket haigust" (am 25. Juni entschlief sanft nach langem schweren Leiden). Ja sünnikuupäev 28. aprill 1847. Mitte just kuigi palju sellist infot, mida poleks juba teadnud. Välja arvatud vast haigus, aga arvestades viimaste aastate vintsutusi, mõisamaade riigistamist ja punaste möllamist pole seegi teab mis ime, et tervis üles ütles, aastaid oli ka ju juba omajagu. 

Igaks juhuks lappasin lehepatakat kaugemale ja lõpuks leidsingi järgmisest lehenumbrist siiski veel midagi. Tegu siis Revaler Bote nr 143, reedene leht 27.06.1924. 

Niisiis, siit sain teada Thure matmispaiga, nagu olin tegelikult lootnudki. Tekst ütleb umbkaudu (saksa keel pole just minu tassike teed, aga miskit ma natuke ikka mõikan), et "Härra Ture parun Rausch von Traubenbergi (Huuksist) muldasängitamine leiab aset esmaspäeval 30. juunil [1924] kell 1 päeval ärasaatmisega Niguliste kirikust Telliskopli kalmistule." 

Seda ma olin kartnudki. Telliskopli kalmistu lõhkusid venelased (nii umbes 1940ndatel) omal ajal nagu Mõigu kalmistugi maatasa, sest sinna olid enamasti sakslased maetud; hauakivid purustati ja veeti mälu järgi vist Russalka juurde teetäiteks, seega ei õnnestu mul tema reaalset matmispaika ilmselt enam mitte kunagi tuvastada. Aga vähemasti ei näri enam küsimus, kuhu ja millal Karl Thure maeti. Huuksi võimsa ja ilusa mõisa viimane mõisnik Karl Thure parun Rausch von Traubenberg on maetud Telliskopli kalmistule, mis on tänaseks unustuse hõlma vajunud  nagu Thure isegi. Võib-olla on nii paremgi. Ta jõudis vanajumala juurde enne kui päris hull aeg pärale jõudis ja õnneks ka ammu enne, kui mõlemad talle kuulunud mõisad tänu inimeste ahnusele ja lollusele lõplikult lagunesid. 

Lisaks otsisin üles ja pildistasin Toomkooli albumi sissekanded, mis käisid kõigi kolme venna Rausch von Traubenbergi kohta. 

Lk 25, sissekanne nr 65, Emanuel: 

Lk 28, sissekanne nr 87, Georg Otto: 

Ja lõpuks lk 30, sissekanne nr 104, Karl Thure: 

Nu vaat nii, kõik Lokuta mõisas sündinud kolm venda Traubenbergi olid õppinud poisid. Toomkooli teemat tahaks iseenda jaoks ükskord veidi rohkem uurida, just sealseid inimesi, alustades näiteks tolleaegsetest õpetajatest, aga huvitav oleks ka teada, kellega vennad Traubenbergid koos koolis käisid ja kas sealt kasvas välja ka mõni püsivam sõprussuhe. Thure käis Toomkoolis 1857-66, hiljem õppis Tartus ja Berliinis. Väidetavalt peeti sel ajal, kas viiekümnendate lõpus või kuuekümnendate alguses, igal juhul sel perioodil, mil Thure veel kindlasti Toomkoolis õppis, kooli miskit sajandat sünnipäeva. Mitteametlikult tähistatud samal perioodil ka kooli 500-aastast tähtpäeva. Vajab lähemat uurimist.