Huuksi metskond

 

Eesti esimeste metskondade seas Huuksit polnud – see loodi alles 1. mail 1922. Metskond moodustati Purdi, osalt Koeru ja Kaavere metskonna kõige kaugematest metsaosadest, mis enne maareformi olid Müüsleri, Köisi, Koigi, Huuksi, Päinurme, Sargvere, Prandi, Palu, Väike-Kareda, Silmsi, Ataste, Vao, Udeva, Norra, Pedaniku, Vaali ja Preedi mõisa valduses.

Esialgseks üldpindalaks kujunes 5445,8 ha, mis jagunes Huuksi ja Norra metsandikuks. Pindala suurenes, kui 1924. aasta metsakorralduse käigus anti Adavere metskonnast Huuksile üle Laimetsa metsandik, varem Laimetsa, Imavere ja Eistvere mõisate omandis olnud maatükid. Need olid ka esimesed metsad Järvamaal, kus oli läbi viidud täismetsakorraldus. Järgmine metsakorraldus sai teoks 1927. aastal, kui lisati täiendavalt metsaalasid Preedi, Köisi, Müüsleri ja Koigi mõisa aladelt. Huuksi metskonna pindala oli seejärel 8158,6 ha. Ka edaspidi toimus muudatusi nii pindala suurendamise kui vähendamise eesmärgil. Aastatel 1952/53 taheti Huuksi metskonda koguni Tallinna ja Tartu oblasti vahel jaotada. „Ajaloolisele tõdemusele” (ega ometi Eestimaa-Liivimaa piir?) tuginedes pidi oblastite vaheline piir kulgema lõuna poolt Käsukonna küla ja otse läbi Laimetsa metsade. Õnneks seda praktikas siiski ei tehtud. 1992. aastal mahtus Huuksi metskond koos Koeru metskonnaga täies ulatuses Järvamaa halduspiiridesse.

Asutamisest peale on metskonna kantselei asunud Huuksi mõisast paarisaja meetri kaugusel Koigi-Päinurme maantee ääres ühekorruselises ärklikorteriga puumajas (praegu R. Porri omandis). Hoone ehitati tsaarivalitsuse ajal (1892) ja oli siitkandi esimesi mõisakoole. Hiljem viidi kool mujale ning hoonest sai mõisa metsaülema asupaik. Osa metskonna hoonetest on vanemad ehitised. Esimene uusehitis valmis 1958 Vaali vahtkonna metsavahikordon. Perioodil 1982–1985 rajati Huuksi metskonna juurde taani tüüpi pereelamutega väikeasula.

Metskonnas on kokku olnud 13 metsaülemat, võttes arvesse ka ajutised kohusetäitjad. Esimene metsaülem oli Karl Neumann (19.2.1876–7.5.1932), kes seni oli töötanud Purdis abimetsaülemana. Neumann oli lõpetanud Tartu reaalgümnaasiumi ja seejärel õppinud 2 aastat praktilist metsandust Kärgula mõisas. Tema jälgedes jätkas 1928. aastal senine abimetsaülem Tõnis Kohv, kes jäi ametisse 17 aastaks. Tema algatusel rajati igasse vahtkonda metsataimeaedu või puukoole. II maailmasõja segastel aegadel mees kadus ja tema edasine saatus on teadmata. Pärast sõja lõppu ja punavõimu taaskehtestamist võttis metskonna juhtimise aastateks 1945–1950 üle metsnik Julius Laving, kes oli Tihemetsa haridusega, vaikne ja tagasihoidlik inimene. Järgmised viis aastat 1950–1955 oli metsaülemaks Luua kõrgema metsakooli lõpetanud Toomas Sillam. Seejärel olid metsaülemateks veel Karl Kapp, Aleksander Ainomäe, Olaf Šmeidt, Guido Kald, Tiiu Nõuakas, uuesti Karl Kapp, Toomas Tammist, Avo Ainomäe, Uno Kink. 1. oktoobrist 1978 asus metsaülemana tööle Luua kooli lõpetanud Aleksander Siimenson, kes jäi kohale kuni metskonna likvideerimiseni?.

Abimetsaülemaid on Huuksi metskonnas olnud tunduvalt rohkem kui metsaülemaid: Tõnis Kohv, Juhan Einberg-Ainomäe, Elmar Aruja, Jaan Päeviste-Pärtenson, Rahuleid Raidmäe, Toomas Sillam, Paul Maiste, Artur Tiinas, Kalju Jõeluht, Aleksander Kajava, Ilmar Rohtla, Karl Kapp, Aleksander Ainomäe, Eduard Lemendik, Kalju Kokuta, Helve Tammist, Aide Kink-Onga, Agu Aruväli. Üle 20 aasta töötas abimetsaülemana Käru metskonnas sama ametit pidanud Elle Siimenson.

Kantseleitööd ehk raamatupidamist ja asjaajamistööd tegid 1920ndatel Aleksander Sauga, Mihkel Seedur ja Harald Schults, tema järel Eerik Magus (mõrvati 1941) ja L. Pihlak. 1949. aastal lahkus sellest ametist Robert Lepik, seejärel hoolitsesid paberimajanduse eest Helle Soorts, Ellen Orgla, Evi Preemet, Linda Samovarova-Kask, Eduard Lemendik, Selma Tammist, Anne Eensoo, Maili Gladkova, Ülle Siprea ja Piret Välb.

Metsnikeks metskonna algaastatel olid Voldemar Sardis, Jaan Niinemägi ja Rasmus Madsen. Asjatundlike metsnikena mäletatakse Eduard Seepat, Jaan Päevistet, Emil Beljalsit, Julius Lavingut, Aleksander Tammjärve, Robert Ojamaad, Artur Tiinast, Karl Õunapuud, Matti Oolut ja Ain Rõuku (end Gladkov). Lisaks töötasid erinevatel ametikohtadel veel Leo Alt, Andres Kuldpere, Arnold Kriisa, Harald Kallaste, Karl Velling, Aleksander Kajava, Asta Hämarik, Ants Gellert, Aleksander Ainomäe, Üllar Hõbemägi, Väino Pihelgas, Uno Kink, Eda Kuusik, Avo Tammist ja Rein Raidve. Kauaaegne eeskujulik metsnik oli Hans Kuus. Noor metsnik Sulev Sell hukkus autoavariis 1982. Erinevatel põhjustel lühikest aega töötasid metskonnas Ants Piim, Harri Reisenbuk, Koit Glase ja Tartus õpinguid jätkanud Leiger Metsalu, kes pärast 1993. aastal EPÜ lõpetamist asus tööle Järvamaa keskkonnateenistuses. Sealsamas töötab nüüd ka endine Huuksi metsaülem Aleksander Siimenson.

Viimastena pidasid Huuksi metskonnas metsnikuametit Taimo Jätsa, Tarmo Mikussaar ja kolmanda põlve metsamees Margus Sulbi. Kontor asus siis Huuksi mõisakooli hoones (ehit 1906, praegu perek Porri eramu).

Tublide metsavahtidena töötasid algaastatel Martin Jürgenson, Andres Wunderbaum, Jaan Bergwald, hiljem August Pulbert, Aadu Markus ja Johannes Einbaum. Legendaarse metsavana kuulsuse omandas 1876. aastal sündinud August Vällo, kes veel 84-aastasena hoolega tööl vihtus käia. Kui mees suri, oli tal kokku teenistusaastaid 62.

Metsavaht Hans Tammiste sai pikaajalise laitmatu teenistuse eest 1938. aastal Valgeristi 3. klassi teenetemärgi. Omaaegsed tublid metsavahid on olnud veel Otto Heining, Aleksander Vahesalu, Rudolf Suigussaar, Johannes Leo, Heino Kulli, Ellen Metsalu, Karl Martins, Oskar Martins, Koit Glase, Uuno Viibur, Ants Tõnne, Arnold Orgla. Likvideerimisest, millal, miks? (Allikas: Järvamaa – metsade maa, Paide 2001, lk 166-175)