Koigi postkontori ajaloost (artikkel aastast 1937)

 

Postkontor oli Koigis aastaid mõisahäärberi kõrval vana valitsejamaja allkorrusel. Tänapäeval nimetatud hoone laguneb hoogsalt (kahjuks) ja sidekontor on kolinud uue vallamaja alumisele korrusele. Alljärgnev väljavõte 1937. aasta POSTISARVE artiklist heidab mineviku elu-olule veidi lisavalgust.

 

Koigi mõisa valitsejamaja enne 1935 (thumbnail www.herder-institut.de)

 

Väljavõte sidetöötajate ajakirja POSTISARV

1937. aasta detsembrinumbrist

(Põhiallikas: Koigi Vallaleht 23.12.1996. Algsel [Postisarve] artiklil allkirja polevat olnud, ainult tähed „RK”; võib oletada, et kirjutis on tolleaegse sidekontori ülema Reinoki sulest.)

/…/ Koigi on vald enam kui kolme tuhande elanikuga. Koigis on piimaühing, piiritusevabrik, konstaabel, neli poodi, kaks veskit, kool, käsitöölisi ja postkontor. Nõmmkülas on Ambla-Koigi, siin aga Ubakalu-Koigi; viimase nimetuse all on Koigit tuntud ja mainitud pikka aega, eriti enne Koigi valda, kui igal mõisal oli oma vald vastava nimetusega.

Härrastemaju on Koigis kolm, kõik massiivsete paekivist müüridega: vana, keskmine ja uus, kobarikus üksteise kõrval, olles säilinud tänapäevani. Vanima härrastemaja eaks loetakse aastasadu, kuna see ehitusviisilt meenutab tänapäeva mõisate järele sauna või pesukööki, olles väike, madal ja lame ning tillukeste akendega. Uusimas härrastemajas asub praegu kool.

Vanuselt keskmises härrastemajas [s.o praegu lagunevas valitsejamajas], mille iga arvatakse olevat kahesaja aasta ümber, asub postkontor. Õieti koosneb see hoone kahest osast, sest härrastemaja osale, kus asub post[kontor], on hiljem, uusima härrastemaja valmimise järele ehitatud juurde teine maja mõisa „antvärkide” jaoks, ning härraste ossa asus elama valitseja.

Ühise katuse all on nelja seinaga maja ja kolme seinaga maja. Esimene on postiametkonna päraldis, viimane tarvitajateühingu oma. Olgu märgitud, et see „kolme seinaga” kui hilisem juurdeehitus on postimaja tagakülje kolmveerand pikkuses „pimedaks löönud” ja mitmesse ruumi saaks valgust kanda vaid kotiga – kilplaste moodi.

Hoonel on sajandeid seljataga. Seepärast need meetripaksuste seintega ruumid sisaldavad rohkeid eeldusi reumaks. Seinad, eriti alumisel korral, vahest päris nõretavad veest ja pakasega hiilgab nurgas jääd.

Esineb ka muidki imesid. Sompus ilmaga ülakorral ahju küttes suits ei lähe korstnasse, vaid tuleb välja alumise majakorra põranda alt, otse postkontori eeskotta. Viga ei leita.

Praegu asub [post]kontor alumisel korral. /…/ All asub veel montööri korter. Ülakorrus on ülema kasutada. Ruumi on palju, kuid tube on vähe. Kolmas [side]teenistuja mõisast korterit ei saa ja peab otsima peavarju eemalt asunike juurest. Mõisa jagamisel 1922. aastal ehituskrunte ei ole eraldatud ja maa on kõik normaaltaludeks aetud. /…/

Kontori avamistelegramm kõneles järgmist: „Postel. Tallinn. 1.11.1923. a. Nr. 1. Avasin täna Koigis postkontori. Agentuur suletud … Kontori seinad paksu hallitusega kaetud, lagi suitsenud, põrand mustusega läbi imbunud … Murro.” Pilt üsna masendav. Maja oli tollal maavalitsuse korralduses ja ruume kasutas hobupostijaama pidaja. Kokkuleppe kohaselt pidi maavalitsus andma avatavale kontorile korralikud ruumid, kuid sellised need olid.

Tuleb märkida, et Postelil ja teisel ülemal hr Lainasel on olnud seal rohkelt tööd ja visa võitlust, enne kui asutus sai omale praegused päraldised: maja, 2,2 ha heinamaad Neeva ääres, aiamaa, viljapuud. Maa ja maja postiametkonna valdusse võtmise küsimus algatati 1931. aastal, kuid kätte saadi see alles nelja võitlusrohke aasta järel. Nüüd on postkontoril põldu ja heinamaad, viljapuid ja metsa, marjamaad ja parki, ilumuru ja supelranda – viimast omal heinamaal Neeva kaldal. Samas heinamaa ääres asub ka „park” – paarkümmend lehtpuud ja mõningad põõsad väikesel ümmargusel saarekesel, endise mõisapargi osana.

/…/ Teater Koiki ei tule. Bussiühendus Paidega on kaks korda nädalas, talvel ja kevadel seegi katkenud. Arsti-apteeki ei ole ja haigeks jääda ei tohi. Seltsimaja puudub, see tähendab, et ikka on midagi, laeta ja muldpõrandaga hoone, kuid seal näidatakse vaid suvel kino. Filmi ajal kobistavad pinkide all suured siilid ja konnad ringi. Sügisel ja kevadel on pori, et säärsaapata poodi ei pääse.

Teadaolevail andmeil on Koigi saanud posti XIX sajandi teisel poolel kolm korda nädalas 17 km eemal asuvast Paidest, mõisa poolt tooduna. Eestlaste napiarvuline post on mõisast saadetud Sõrandu koolimajja elanikele väljaandmiseks. Käesoleva sajandi alul on Koigi ja Huuksi mõis ning Koigi vallavalitsus sõlminud leppe kollektiivseks postiveoks 6 korda nädalas Paidest Koiki, Huuksi, vallamajja ja Sõrandu-Sigapusma külla. Posti on vedanud ühtejärge peaaegu poolsada aastat väikemaapidaja Jüri Nigols, kes peale muu tasu, nagu teatatakse, on saanud „hommikusöögi Koigi ja õhtusöögi Huuksi mõisast”.

Ühenduses ülevaatega kohapealsest posti-telefoni arengust tuleb veel märkida, et selles piirkonnas on töötanud umbes 1902. aastast saati kuni Vabadussõjani Viru-nimeline mõisnike telefonikeskjaam Järva-Kahalas, endises Pruuli poes. Üheks põhjuseks, miks kohapeal on nõutud normaaltüübilist asutust, on olnud asjaolu, et postijaama juures avatud kollektiivkeskjaam funktsioneerinud tujukalt ja juhuslikult. Postkontori keskjaamal on esialgu olnud vaid pool tosinat abonenti. Nüüd [st 1937] on neid üle kümne korra enam.

/…/ Nagu juba mainitud, oli kontori avajaks [1923. aastal] ja esimeseks postiülemaks Koigis hr Muru (tookordne nimi Murro). Tema järglaseks 1927. aastal sai hr Andres Lainas, kes püsis kohal peaaegu üheksa aastat. 1936. ja 1937. aastal oli Koigis kontoriülemaks hr E Kussal. Praegu [st 1937] on postiülemaks hr A Reinok. Ametnikku momendil ei ole. Koigi postiljoniks läinud suveni oli O Saviauk, kelle lahkumise järel on tema kohal ajutine tööjõud. Vanimaks kohalolijaks Koigis on 1. järgu montöör Osvald Raid, kes püsis siin 1932. aastast saadik ja on oma siinviibimise aja jooksul ehitanud juurde kuni 100% uusi telefone.

/…/ Suur post – ajalehed jmt – saabub Paidest hobusemehega. Maaposti vedajad kasutavad liiklemiseks jalgrattaid, talvel ka suuski. Kilomeetri tasu on 4 senti, ainult ühel suurema postiga traktil 4,4 senti. Peale postkontori lähema piirkonna on korraldatud posti laialikandmine veel Sõrandu-Sigapusma kaksikkülas, kuhu käib tähelepanuväärselt rohkesti posti. Laialikandmist toimetab seal eraisik, kellele on antud ka postmarkide avanss, elanike tarviduste jaoks.

Üldiselt näitab töö pidevat tõusu. Rahva jõukus ja tihedalt asustatud ümbruskond peaks tagama kontori eksisteerimise ka tulevikus, kui organisatsiooni ja töökorralduse alal püsivad senised üldpõhimõtted. RK"

*** 

Edit, september 2023: 

Vaatasin Fotises ringi ja leidsin ülal mainitud postiülematest Andres Lainas'e pere kohta foto aastast 1936, Viljandi fotograaf Jaan Riet (EFA.215.3.35122): 

Lainas oli Koigis postiülem 1927-1936. Geni: Andres Lainas sündis 01.01.1894 Kõpu khk Viljandimaal, isa Jaan Lainas (snd 1862), ema Eewa Lainas/Leimann (snd 1853). 1923 abiellus Andres Lainas Pilistvere khk-s sündinud 23-aastase Aina'ga (snd Luik, 1900-1983), paaril oli 2 tütart, 1924. aastal Harglas sündinud Leida (hiljem Randoja, 1924-1984) ja 1933. aastal Koigis sündinud Selma (Lainas, 1933-1987). Lainas suri 1972, perekond on maetud Viljandi Metsakalmistule (Haudi). 

"E Kussal", kes ülaltoodud artikli kohaselt oli Koigis postkontoriülem 1936-1937, on suure tõenäosusega  Elmar Johannes Kussal (mõnel pool kasutatud nimekuju Elmur, 1904-1941). Kussal oli sündinud Partsis? (Geni), 1920ndate lõpus oli Kussal Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli aspirant, alates 1928 lipniku auastmes ohvitser. Väidetavalt lõppes Kussali elutee kurvalt nagu paljudel tolle aja tegusatel, nimelt küüditati ta suvel 1941 Rõuge vallast koos naise ja kahe lapsega Venemaale, kus ta eeluurimise ajal suri Sevurallagis novembris 1941 ning tagasi kodumulda ta kahjuks ei saanudki, maetud Siberisse. Kussal on ka Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalil ära mainitud. Ka Kussali isa ja kaks venda, Eduard ja Rudolf, kaotasid 1940ndatel elu. Foto: EFA.73.A.336.306:

Muru/Murro, Reinok, Saviauk ja kuldsete kätega montöör Raid tahavad veel kaevamist.