Sõrandust ja Sigapusmast

Et Koigi mõisa alla on ajalooliselt kuulunud ka Sõrandu ja Sigapusma külad, kus eraldi mõisa polnud, on siinkohal paslik lühidalt üle vaadata nendegi ajalugu. Ikka ajan ka Kranichi kogumikes sõrmega järge. Allikaks on kasutatud ka Koigi Vallalehte, 31. märts 1998, Karl Kranichi artikkel.

Sõrandu nimekujud on eri aegadel olnud Sernitz ja Sarrando, Sigapusmal - Siggapusk ja Sigdapus. (www.eha.ee) Esimesed kirjalikud teated Sõrandu ja Sigapusma külade kohta pärinevad varasest Rootsi ajast, 1564. aasta vakuraamatust, kui nimetatud külad kuulusid Paide lossiala Mäo mõisa Kardenay (hilisema Prandi) vakuse külade hulka. Sõrandus oli tol ajal küla suuruseks arvestatud 10,5 ja Sigapusmas 13,5 adramaad. (Peetakse tõenäoliseks, et üks adramaa võrdus u 8,5 ha põllumaaga.) Sõrandus oli 6 talu: 2,5-adramaalisi oli üks, 2-adramaalisi kaks ja 1,5-adramaalisi kolm. Ülejäänud maa polnud kasutuses. Sigapusmas oli 8 talu, neist 3-adramaalisi üks, 2-adramaalisi kolm, 1,5-adramaalisi üks ja 1-adramaalisi kolm. Kolmeadramaalises talus on olnud kaks peremeest, kasutusel on kokku olnud külas kaheksa adramaad. Maa söötijäämise põhjustas orduriigi kokkuvarisemisele eelnenud sõjategevus ja rüüstamised.

17. sajandi algul, aastal 1600, puhkes sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601 laastas maad ikaldus. Juba teise sõja-aasta lõpuks oli rahvas kas põgenenud või hukkunud. Viie aasta jooksul, mil Paide oli Poola vägede käes, rüüstati ümbruskond põhjalikult. Siinne piirkond jäi täiesti inimtühjaks. Sõrandus ja Sigapusmas pole märgitud ühtki asundusperet. Tühje söötis maid hakati välja läänistama. Sõrandu ja Sigapusma jäid endiselt Mäo mõisa alla ja läänistati koos Mäo mõisaga Rootsi kahurväe kindralile Linnart Torstensonile. Kuninglik kiri 10. juunist 1635 kannab kuninganna Kristina allkirja.

 

Üksikasjalikumad andmed külade kohta sel perioodil pärinevad 1689. aastast. Sõrandus oli tol ajal 8 talu, Sigapusmas 13 talu. Sõrandu taludes oli tol ajal kokku 18 hobust, 23 härga, 19 lehma, 2 mullikat ja 38 lammast, samal ajal kui Sigapusmas oli 23 hobust, 30 härga, 26 lehma, 5 mullikat ja 63 lammast. Nimetatud dokumendis esinevad ka juba meieni säilinud talunimed nagu Utso, Kopli, Jaagu ja Kubja.

18. sajandi esimene kümnend kujunes taas kord raskeks. 1700 algas Põhjasõda. Eesti rüütelkonna kapitulatsiooniaktis märgitakse, et "kogu Virumaa, Järvamaa ja pool Harjumaad on maha põletatud". Sõjale järgnes 1710-1711 katk, mis tegi siinsetes külades suurt laastamistööd. Põhjasõja järgsest olukorrast annab ülevaate 1712. aasta küsitlus. Selle järgi on Sõrandu küla 7 talus kasutusel 2,5 adramaad ja tühjaks on jäänud 1,5 adramaad. Talu adramaadeks arvestamise alused olid selleks ajaks muutunud. Rootsiaegne adramaa pidi andma kas 60 tündrit rukist või rahas 60 taalrit puhastulu. Sõrandus on katkueelsest 60 inimesest järel 28. Sigapusmas on 8 talus kasutusel 2,75 adramaad ja tühjaks jäänud 3 adramaad, katkueelsest 76 elanikust on järel 39.  

Järgmised andmed pärinevad 1726. aasta maarevisjonist: Sõrandus oli siis 9 talu kokku 54 elanikuga, neist 15-60 aastaseid on 25. Sigapusma külas on 15 talu ja 8 vabadikku, kokku 108 inimest, neist 15-60 aastaseid on 35. Sajandi teisest poolest külade kohta andmed puuduvad.

1758. aastast oli Koigi mõis juba iseseisev rüütlimõis ja samal aastal läks see koos Ubakalu, Sõrandu ja Sigapusma küladega mõisnik Johann Adam von Grünewaldtile. Grünewaldtide omandusse jääb mõis koos kõigi küladega kuni 1919. aastani, mil mõisad riigistati.

1823 jäi Koigi mõis päranduse jaotamisel Otto Magnus von Grünewaldtile. Tema juhtimisel likvideeriti Prandi ja Ubakalu külad ning väljatõstetud talupojad paigutati osalt Veskiaru külla, osalt Sõrandusse ja Sigapusmasse. Külades kasutati juba iidsel ajal tekkinud lapipõldude süsteemi, mis tähendas, et iga erineva väärtusega põlluosa oli jagatud küla kõigi talude vahel. Otto Magnuse ajal aeti põllud krunti ja nii moodustusid uued talupiirid, mis kehtisid kuni kolhooside tekkimiseni.

Puuduvad täpsemad andmed selle kohta, millal hakati Sõrandu ja Sigapusma talusid päriseks ostma. Peetri kihelkonnas on sissekanded tehtud 1883. aastal, kuid pole võimatu, et tehingud toimusid juba varem.

Praegu kannab 1949. aastal ühendatud küla Sõrandu nime. Vanasti aga olid need eraldi külad, Sõrandu asus Huuksi pool ja Sigapusma teisel pool, nende vahel tükk tühja maad. Hooned asusid reeglina teest lõuna pool. Pärast maakasutuse reguleerimist jäi külade piir tolleaegsete Risti ja Vabadiku talude vahele.