Maareform 1919. Mõisate võõrandamine

 

Vabadussõda veel kestis, kui 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille alusel riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused, Eestis 1039 mõisat, kokku 2,34 miljonit ha maad. Maareformiga kujundati Eesti põllumajandus ümber väikemajapidamissüsteemiks. Loodi üle 32 000 uue talu ning 23 000 endist renditalu anti üle nende pidajatele. Lisaks maale võõrandati mõisnikelt ka põllumajandustehnika, kariloomad ning mitmesugused ettevõtted – viinaköögid, jahuveskid, saekaatrid, telliselöövid. 1919–1929 püstitati uutes taludes üle 40 000 elumaja, üle 40 000 lauda ja üle 165 000 muu ehitise. Loomulikult pidid uustalunikud selleks laenu võtma. Maapanga laenutähtaeg oli 30 aastat, ehitiuslaenu intress oli 2% ja 3% võlakustutust, seega kokku 5%. Talu päriseksostu hind tuli reeglina tasuda 55 aasta jooksul tähtajaliste maksetena. 

Meie naabruskonnas võõrandatud mõisad ja nende edasine saatus:

Koigi mõis võõrandati 1919. aastal Werner Georg von Grünewaldtilt (srn 1932). 1920. aastast tegutseb mõisahäärberis kool.

Huuksi mõis võõrandati Karl Thure Rausch von Traubenbergilt, mõisa peahoonesse asutati Kuusiku katsepunkt ja Huuksi põllutöökool. II maailmasõjas kannatada saanud mõis oli kaua tühi ja 1950ndatel peahoone lammutati.

Väike-Kareda mõisa ostis 1880. aastal viimase omanikuna Huuksi mõisa omanik Karl Thure Rausch von Traubenberg. Mõisa peahoone on erakätes, kuid laguneb jõudsalt.

Päinurme mõis kuulus 1919. aastal Ernst von Wahlile (srn 1949), Vene keiserliku armee kindralmajorile. Peahoone on hävinenud, samal kohal asub hiljem ehitatud koolihoone.

Rutikvere viimane mõisnik oli Richard von Pistohlkors. Mõisa seati sisse kool. 1954. aasta tulekahjus peahoone hävines ja mõis on seniajani suuresti varemeis, praegu (2012) siiski erakätes ja osaliselt renoveerimisel.

Vaali mõisa võõrandamise ajal oli selle omanikuks Ernst von Wahl, kellele kuulus ka Päinurme mõis. Mõisa häärber on lagunenud.

Köisi mõisa võõrandamise ajal oli omanikuks Egmont von Brevern. Köisi mõisa paigutati algul vanadekodu. Pärast II maailmasõda asus hoones kool. 1954. aastal hoone põles ning on siiani varemetes.

Sargvere mõisa viimaseks omanikuks oli paruness Emmeline von Stackelberg. Hiljem asus hoones aastakümneid kool. Praegu seisab enamus ruume tühjalt.

Jalametsa mõisa viimane omanik 1919. aastal oli Werner Georg von Grünewaldt. Peahoone ehitati osaliselt ümber ja seal asus aastaid kohaliku kolhoosi kontor. Kõrvalhooned on varemeis.

Laimetsa mõisa võõrandamisel oli viimane omanik Werner Georg von Grünewaldt. Mõisa peahoonet kasutati koolina. 1980ndatel laastas hoonet tulekahju ja sestpeale on see varemetes.

Prandi mõisnikuks võõrandamise ajal oli samuti Werner Georg von Grünewaldt. Mõisa peahoone on hävinenud.