Huuksi mõis (sks k Hukas, Uckas, e k Ukase, Uukse, Huukse)
Huuksi mõisa häärber tõllakuuri poolt pildistatult.
Allikas: EPM FP 171:77
Allikas: EPM FP 171:77
Huuksi mõis rajati 1686 (osades allikates 1680, aga sagedamini siiski 1686), mil Vigala, Huuksi, Harku ja Päinurme mõisnik Berend Johann von Uexküll (1648–1687,
Eestimaa Rüütelkonna peamees 1671-1676, hiljem Eestimaa maanõunik) eraldas
Assiku (Päinurme) mõisa maadest iidsesse (tähendab ilmselt keskaegsesse, aga ümbruskonna matmispaikade vanuse üle otsustades võib-olla isegi rauaajast pärit) Ukase (Huuksi) külla maade majandamiseks
mõisaaseme, mille juurde kuulusid Tamse (Tamsi), Kerri (Keri) ja Koyke (Koigi)
külad (viimast ei tohi segi ajada Koigi mõisa Koigi (Koick) külaga). Koyke asus Huuksi ja Innu vahel. Uexküllide suguvõsa on oma nime saanud Liivimaa küla Ixkilli järgi, kuhu Uexküllide esiisa, vasall Johannes I von Bardewis 13. sajandil kindluslinnuse ehitas. Eestlastele on Uexküllide nimi ilmselt kõige enam tuntud filmist ,,Verekivi”, kus kurikuulus Riisipere mõisnik Johann von Uexküll pussitas vaba mehe seisusesse tõusnud talupoega ning maksis selle eest Tallinna rae otsusel oma peaga. (Hukkamine viidi läbi Harju väravate vahel, kus praegu asub kohvik Metropol.) Sajandite vältel on Uexküllidele kuulunud kümned mõisad üle kogu Eesti. 18. sajandil kuulus ainuüksi Eesti rüütelkonna peamehele, Eestimaa tsiviilkuberner Berend Johann von Uexküllile (srn 1701), keda kutsuti Läänemaa kuningaks, Läänemaal 38 mõisat.
Huuksist Päinurme poole jäänud asundused Källomäe (Sks Kellenarfe, hilisem Kellama, 1844 Schmidti kaardil Kellamäe, vn k kaartidel ka Keljume - praegune Elise, meie uue kodu kinnistu), Pätsavere ja Kaiaru koos veskiga (veskiküngast on Kaiaru kurvis siiamaani näha) jäid endiselt Assiku mõisa alla.
Pärast Berendi surma 1687 läks mõis üle tema pojale Otto Constantin von
Uexküllile (1672-1718) ja edasi viimase väimehele, Otto tütre Margaretha Wilhelmina (1710-1734) abikaasale
Otto Friedrich von Budbergile (1700-1755). Budbergide
kätte jäi mõis kuni 1789. aastani,
mil Johann Ernst von Maydell ostis mõisa 44 rubla eest. 1816. aastaks oli mõisa müügihind tõusnud 165 000 rublani ja
selle ostis Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796-1862).
Traubenbergide
aadlisuguvõsa kätte läks Huuksi mõis 1852. aastal, mil selle ostis haagikohtunik
August Rausch von Traubenberg (1808-1860), kes oli juba 1840 avalikul müügil Lokutale
mõisa ostnud. Pärast tema surma 25.11.1860
pärandus mõis lesele Mariele (1810-1880, snd von Römlingen) ja poegadele Emmanuelile, Karl
Thurele ja Georg Otto Adolfile, kuid pärijate kokkuleppel kirjutati Huuksi mõis
24.11.1876 Karl Thure nimele ja
Lokuta mõis 16.12.1877 Georg Otto Adolfile. Emmanuelist põllumeest polnud.
Karl Thure Rausch von
Traubenberg oli Huuksi mõisa viimane omanik kuni 25.10.1919, mil mõis võõrandati Eesti Wabariigile. Karl Thure oli ka Väike-Kareda mõisa viimane omanik.
Mõisa häärber ehitati
mitmes järgus 18.-20. sajandil. Hoone oli keskelt kahekordne ja tiibadelt
ühekordne. Keskosal oli sammastele toetuv katusealune ja tagaküljel keskel
graniidist terrass. Säilinud on võsastunud park,
milles omal ajal oli mitmeid võõrliike ja kuni 50 liiki puid. Säilinud on ka mõned
ümberehitatud kõrvalhooned ja lähedal asuvas riigistatud metsas mõisaproua
lehtla vundament.
Leidsin netist kunagi skännitud masinakirjalised lehed, kus oli 1971. aastal kirjutet Huuksi mõisa kohta järgmist (autorit pole märgitud): peahoone täismansardkorrusega kivihoone, lai varem ehitatud keskosa ja hiljem lisatud rõdud, terrassid ja külgrisaliidid. Hoonet kattis kõrge murdkelpkatus S-kivist katusekattega. Esifassaadil oli pikk lahtine sammastega rõdu, tugevad toskaana orderi sambad baasi ja kapiteeliga; rõdul oli balustraad, mida kaunistasid urnid. Hoone tagaküljel oli lai lahtine paekiviterrass. Külgrisaliite iseloomustas historitsistlik stiil klassitsismile lähedases käsitluses. Säilinud külgrisaliidil olid nurgaliseenid, kõrge kaaraken allkorrusel ja kolm kitsast ühepoolset akent teisel korrusel. Akende kohal tugevalt eenduv lai karniis. Risaliiti kattis väike kolmnurkviil, katus plekist. Hoone tagaküljel risaliit ei eendunud, kolmnurkviil oli laiem, aknad lihtsad ristkülikukujulised kuue ruuduga avad. Viilus oli suur kvaaderkividega segmentaken. Risaliidiga liitunud tiibehitisel oli lai ja tugevalt profileeritud eenduv räästakarniis, aknad olid kitsad ja kõrged. Kogu hoone tubadesüsteem oli anfilaadne keskkoridoriga pikiteljel.
Kõrvalhooned paiknevad esiväljaku ühel küljel ansambliliselt, säilinud neist vähe. Olulisemad neist olid:
Valitsejamaja (V Ranniku foto 1966):
suurem ühekordne lai paekivihoone, mida kattis lihtsa räästakarniisiga poolkelpkatus, nõukaajal eterniitkattega. Hoonel olid kuue ruuduga ristkülikukujulised aknad, otsafassaadis petikutena. Lakka valgustasid väiksed poolviilus külgedel paiknevad segmentaknad. Viilu keskel suur segmentpetik, milles väike ristkülikukujuline aken. Otsafassaadis säilinud ustel valgmikud, ühel klassitsistlik girland. Klassitsistlik ehitus 19. saj I poolest, hiljem liidetud väike puidust historitsistlik tuulekoda.
Ait-tall:
suurem paekivist ehitis kõrge poolkelpkatusega, nõukaajal ümber ehitet eterniidikattega viilkatuseks. Esifassaadi keskel sügav ulualune, mille ees lihtne kolme avaga kaaristu kõrge kaarsillusega, toetudes neljatahulistele tulpadele. Hoone on ilmselt valitsejamajaga samaealine ehk pärit 19. sajandi I poolest.
Laudad olid nelinurkselt samas hooneterühmas, ruudukujulise sisehooviga. Samas asus ka sepikoda.
Pargimajake:
ehitatud vooderdamata rõhtpalkidest puhta nurgaga. Väga laiad räästad ja kunstipäraselt kujundatud sarikajalgadega lame viilkatus, plekk-kate. Räästastel puitpits ja ažuurne tuulelaud. Stiililt historitsistlik, pärit ilmselt 19. sajandi lõpust.
Park oli suur ja stiilne vabakujundusega puistu, üks liigirikkamaid parke Järvamaal, mis oli kuulus oma pika alleega. Peahoone ees kuni praeguse maanteeni oli avar üksikute puudega väljak, peahoonest paremal oli äärealade suunas tihenev puistu.
Leidsin netist kunagi skännitud masinakirjalised lehed, kus oli 1971. aastal kirjutet Huuksi mõisa kohta järgmist (autorit pole märgitud): peahoone täismansardkorrusega kivihoone, lai varem ehitatud keskosa ja hiljem lisatud rõdud, terrassid ja külgrisaliidid. Hoonet kattis kõrge murdkelpkatus S-kivist katusekattega. Esifassaadil oli pikk lahtine sammastega rõdu, tugevad toskaana orderi sambad baasi ja kapiteeliga; rõdul oli balustraad, mida kaunistasid urnid. Hoone tagaküljel oli lai lahtine paekiviterrass. Külgrisaliite iseloomustas historitsistlik stiil klassitsismile lähedases käsitluses. Säilinud külgrisaliidil olid nurgaliseenid, kõrge kaaraken allkorrusel ja kolm kitsast ühepoolset akent teisel korrusel. Akende kohal tugevalt eenduv lai karniis. Risaliiti kattis väike kolmnurkviil, katus plekist. Hoone tagaküljel risaliit ei eendunud, kolmnurkviil oli laiem, aknad lihtsad ristkülikukujulised kuue ruuduga avad. Viilus oli suur kvaaderkividega segmentaken. Risaliidiga liitunud tiibehitisel oli lai ja tugevalt profileeritud eenduv räästakarniis, aknad olid kitsad ja kõrged. Kogu hoone tubadesüsteem oli anfilaadne keskkoridoriga pikiteljel.
Kõrvalhooned paiknevad esiväljaku ühel küljel ansambliliselt, säilinud neist vähe. Olulisemad neist olid:
Valitsejamaja (V Ranniku foto 1966):
suurem ühekordne lai paekivihoone, mida kattis lihtsa räästakarniisiga poolkelpkatus, nõukaajal eterniitkattega. Hoonel olid kuue ruuduga ristkülikukujulised aknad, otsafassaadis petikutena. Lakka valgustasid väiksed poolviilus külgedel paiknevad segmentaknad. Viilu keskel suur segmentpetik, milles väike ristkülikukujuline aken. Otsafassaadis säilinud ustel valgmikud, ühel klassitsistlik girland. Klassitsistlik ehitus 19. saj I poolest, hiljem liidetud väike puidust historitsistlik tuulekoda.
Ait-tall:
EPM FP 171:80
Huuksi mõisa hobused talli ees. (EPM FP 171:86)
suurem paekivist ehitis kõrge poolkelpkatusega, nõukaajal ümber ehitet eterniidikattega viilkatuseks. Esifassaadi keskel sügav ulualune, mille ees lihtne kolme avaga kaaristu kõrge kaarsillusega, toetudes neljatahulistele tulpadele. Hoone on ilmselt valitsejamajaga samaealine ehk pärit 19. sajandi I poolest.
Laudad olid nelinurkselt samas hooneterühmas, ruudukujulise sisehooviga. Samas asus ka sepikoda.
Hobuse rautamine sepikojas Huuksi riigimõisas. (EPM FP 171:85)
Pargimajake:
ehitatud vooderdamata rõhtpalkidest puhta nurgaga. Väga laiad räästad ja kunstipäraselt kujundatud sarikajalgadega lame viilkatus, plekk-kate. Räästastel puitpits ja ažuurne tuulelaud. Stiililt historitsistlik, pärit ilmselt 19. sajandi lõpust.
Park oli suur ja stiilne vabakujundusega puistu, üks liigirikkamaid parke Järvamaal, mis oli kuulus oma pika alleega. Peahoone ees kuni praeguse maanteeni oli avar üksikute puudega väljak, peahoonest paremal oli äärealade suunas tihenev puistu.
1924. aastal, pärast von
Traubenbergi surma (tal lubati surmani elada mõisasüdames), anti mõisasüda Põllumajanduse Instituudile katsepunktiks,
häärber aga kaitseliidu kasutusse. Säilinud on väheseid fotosid hoone mõlemast
küljest. Viimase sõja ajal jäi sajandi
algul ehitatud häärber üldjoontes terveks, kuulide ja mürsukildude vigastused
olnud vaid seintes ja katuses. Keegi „ettevõtlik” mees varastas aga sõja ajal
katusekatte ja hoone jäi ilmastiku meelevalda. Pärast katsepunkti likvideerimist
anti mõisasüda Viisu sovhoosile, kes võtnud, mis võtta andis – seintest
telliskivid, keskkütteradiaatorid ja torustikki läinud kaduma.
1953. aastal anti maa ja hooned kolhoosile, paekivist müürid lammutati
1966. a siloaukude seinte ehitamiseks.
Praegu on eraomandis mõisahooned varemetes, üksnes ait-kuivati on kasutuses.
Praegu on eraomandis mõisahooned varemetes, üksnes ait-kuivati on kasutuses.
Rausch von
Traubenbergid
(Täpsem suguvõsa materjal on tõlkimisel, kui see valmis saab, lisan lingi.)
Grünewaldtidelt Huuksi mõisa
ostnud August Georg Rausch von Traubenbergi vanemad (andmed
www.mesterton.net):
Augusti isa Jakob Jürgen (või Georg) Rausch von
Traubenberg, snd 01.08.1755 Nappel (Nabala), srn 25.04.1814 Reval (Tallinn);
laulatatud 28.12.1806 Revalis.
Augusti isaisa Vene kindralmajor ja Orenburgi linna komandant Michael Johann Rausch von
Traubenberg, snd 1719, tapetud Pugatšovi kasakate ülestõusu ajal 09.01.1772 Jaikis;
laulatatud 22.03.1750 Nappelis; vanemad Michael
Heinrich Rausch von Traubenberg, snd 21.11.1672, Margaretha Elisabeth von
Pistohlkors, snd u 1680.
Augusti isaema
Johanna Taube von der Issen, snd u
1729, srn 03.10.1799 Kuimetz; vanemad Johan Evert Taube ja Christina Elisabeth
von Goldenroth.
Augusti ema: Auguste Luise Rehbinder, snd u 1787,
srn 16.09.1808 Revalis.
Augusti emaisa:
riiginõunik Peter Woldemar Rehbinder,
snd 15.04.1757, srn 17.09.1823 Reval; laulatatud 1785 Viborgis. Vanemad ooberst
Woldemar Heinrich von Rehbinder, snd
u 1706, srn 17.06.1775 Arensburg. Laulatet 30.07.1745 Arrohofis; (vanemad major
Karl Wilhelm Rehbinder, srn pärast
1745, laulatet 09.06.1702, ema Anna
Elisabeth von Poorten.) Peteri ema Charlotte
de Clapier de Colongue, snd 22.10.1724 Arrohof, srn 28.04.1808 Reval (vanemad
kindralleitnant Alexander de Clapier de
Colongue a Samm, srn 1743, ema Anna
Sophie Caden.)
Augusti emaema:
Maria Elisabeth Sutthof, snd
11.10.1768 Viborg, srn 22.05.1832 Reval. Vanemad: isa Viborgi kaupmees Hans
Sutthoff, snd 05.11.1727 Viborg, srn 05.09.1799 Viborg; laulatatud 25.04.1756 Anna
Katharina Weckrooth, snd veebr 1732, srn 1806.
Muu: Augusti emal oli
õde Natalie Praskowja Rehbinder, snd
24.03.1796, srn 12.12.1862 Lehhola, laulatati 15.04.1818 Revalis Alexander
August von Gernetiga, snd 03.07.1786 Lehhola, srn 05.10.1865 Lehhola, lapsi
polnud. Augusti emal oli ka vend Alexander
Woldemar Rehbinder, snd 04.11.1797.
Augusti isal oli
geni.com andmetel õde Margarethe
Elisabeth (08.02.1752-30.03.1823 Reval), kes abiellus Karl Friedrich von
Wetter-Rosenthaliga ja neil oli vähemalt kolm poega (Karl, Adolf ja Gustav);
ning vend Johann Heinrich von
Traubenberg (07.06.1753-18.03.1795), kes oli kaks korda abielus: Natalie
Dorothea Belawary de Sikawa ja Katharina von Mohrenschildt (1765-1809). Augusti
onul Johann Heinrichil oli Natalie Dorotheaga tütar Marie Karoline (1777-1844),
kes abiellus Karl Magnus von Wrangelliga, neil oli tütar Natalie Elisabeth
(1797-1873 Reval, abiellus Gustav von Wetter-Rosenthaliga) ja poeg Johann
Friedrich Engelbrecht (1781-1834 Õisu) ja Katharinaga oli onul tütar Marie
Elisabeth (1790-1869 Moskva, abiellus Paul Peter Johann von Vogdtiga), kes oli
vaid viiene, kui isa Johann Heinrich suri.
August Georg Rausch von
Traubenberg oli oma vanemate Auguste Luise Rehbinderi ja Jakob Jürgen Rausch
von Traubenbergi ainus laps.
Abielu: August Georg
ise abiellus 04.01.1842 Revalis Marie
von Römlingeniga, snd 30.05.1810, srn 12.05.1880 Huuksis. Marie vanemad:
isa Karl von Römlingen, ema Charlotte von Rehbinder.
Neil oli kolm poega:
1.
Emmanuel Rausch von Traubenberg, snd
26.03.1843 ; srn 10.10.1909 Reval
2.
Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg;
snd 13.04.1845 Tecknalis (Lokutal), srn 11.01.1927 Haapsalu, Lokuta ja
Piiumetsa mõisnik.
3.
Karl Thure Rausch von Traubenberg,
keisisaadik, snd 28.04.1847 Tecknalis, srn 25.06.1924 Revalis. Viimane Huuksi
ja Väike-Kareda mõisnik.
No comments:
Post a Comment