Kohapärimusi ja mälestuskilde - Huuksi

 

Huuksi mõis olevat saanud nime end[isest] Huuksi külast, mille asemele igivanal ajal asutatud mõis. Parun ise kõnelenud, et praegune härrastemaja olevat kolmas. Esimene – väike kivimaja, kus elas harilikult kubjas, teine suurem valitseja elamu ja kolmas praegune.
(EKLA, f 200, m 11:1, 47 < Järva-Peetri khk., Tamsi k., Jaagu t. – Rudolf Stokeby < Mart Meeder, 42 a, 1929)

Huuksi mõis on varemalt kuulunud von Grünewaldtidele. Ca 1860 ostnud vana Traubenberg selle mõisa Johann Chr[istoph] Engel[brecht] v. Grünewaldtilt. Mõne aasta pärast, vist 1867, annud vana Traubenberg mõisa vanemale pojale Emmanuel Traub[enbergile]. Viimane olnud ebapraktiline põllumees, sattunud majanduslistesse raskustesse ja 4–5 aasta pärast saanud noorem poeg Thure mõisa omale. Viimane pidas seda mõisat vanapoisina kuni riigistamiseni. (Thure oli armastanud kedagi mitte aadlikku Rimsky-Korsakovi. Isa palunud teda mitte naida ehk vähemalt oodata tema surma. Oodanud siis 9 aastat. [Isa] 70-a[astasena] surres esinenud ta 80-a[astane] ema sama palvega, oodanud siis ka, kui vanaeit 11 a. pärast suri. Nii oli ta oodanud 20 aastat ja vanematest vabanedes ei ole ta üldse abiellunud. Thure suri Paides 1924. a. Kogu aja oli ülemvalitseja Rich[ard] Johanson ta sõbraks, paremaks käeks. (EKLA, f 200, m 11:1, 47/8 < Järva-Peetri khk., Väike-Kareda m. < Huuksi m., Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a, 1929)

Huuksi härrastemaja on alul ehitatud 18. sajandi lõpul ühekordne, paekivist. 1912.–1914. a. ehitas Thure mõisa täielikult ümber. Keskel kaunis laialt ristkord teise korrana, kahel pool mansardkorrad ja otsadel etteulatuvad väikesed ümargused tiivad ühekordsed. Kabinet, seinad üleni löödud tammepuust paneeliga, laemaalid ja rosetid rokokoostiilis, samuti kabineti mööbel. Üks ruum olnud löödud seest isegi siidiriidega. Kogu ümberehitus maksnud 71 000 rubla. Mõis on veel praegu, vaatamata hooletust käitamisest, väga meeldiva välimusega. Praegu on mõisahoone tühi. Maad on jagatud asunikkudele, pääle 50 hek[tari], mis hoitavat põllutöökooli jaoks. Seni ei ole sinna kooli veel asutatud.
(EKLA, f 200, m 11:1, 48 < Järva-Peetri khk. – Rudolf Stokeby, 1929)

Thuret iseloomustab tema eluaegne valitseja Richard Johanson (praegu Veike-Kareda poolemõisa rentnik) kui hääd ja südamlikku meest, kes oma kogukonna ja eriti mõisarahvaga osanud ümber käia sõbralikult ja hästi. Teistest mõisnikkudest hoidnud ta millegipärast eemale. (EKLA, f 200, m 11:1, 48 < Järva-Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi m., Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a, 1929)

Huuksi mõisa lastehoid. Huuksi mõisas oli asutatud niisugune lasteaed või panipaik 1906. a. Sinna käinud pääle mõisateenijate laste ka veel lähedalt talude lapsi mängima. Muu oli kõik mõisa poolt, ainult söögi pidid andma lapsevanemad ise. Suvel mänginud sääl ca 50 last, talvel käinud koolis 30 ümber. Õpetajaks olnud üks eesti neiu Anna Sakkias. Mõisateenijad olnud kooli vastu eriti tänulikud. Kooli siht olnud võimaldada kehvade mõisateenijate lastele inimväärset kasvamist. Ja mõju olnudki kasvatusliselt kaunis suur. Paljud jõudnud haridusalal edasi ja saanud kasulikkudeks seltskonna liigeteks, mis muidu mõisa moonameeste lastest vähe loota. (EKLA, f 200, m 11:1, 60 < Järva-Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksim., Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a, 1929)

Mul puuduvad andmed, kes oli nende koolide esimesed ideekandjad, kuid väga võimalik, et see tuli Potsdami Augustenstifti oberin’ilt Anna v. Grünewaldtilt. Esimene niisugune asutati ka Koiki Grünewaldtide poolt. Eelpool antud aastaarvud asutamise kohta on liigagi umbkaudsed.
(EKLA, f 200, m 11:1, 60 < Järva-Peetri khk. – Rudolf Stokeby, 1929)

Kellassaare ja Kõrgemäe. Kellassaare oli vana mõisametsavahi koht juba kurat teab kui kaua. Viimane elanik oli Kellassaare Juuli. Juuli Kleinot, neiupõlvenimega Reesev. Tal oli kolm õde ja vend Jüri Reesev, kes sai vabadussõjas hukka ja maeti Peetri kiriku juurde. Tema kalm on kohe seal vabadussõja monumendi juures. Neid Reeseveid oli veel ka kuskil Vaali pool, nii et täitsa põline siitkandi suguvõsa. Seda Kellassaare maja ja Juulit mäletan veel oma lapsepõlvest isegi mina. Paraku on majakohas ainult vundamendi nurk ja aknaraam veel püsti. Jahimeeste kitsesööda sõime ei hoolda ka keegi ammu enam. Kuskil 1990date keskpaigas ma sain sealt ühe sea. See kummaline koht Kellassaarest edasi oli vanasti Kõrgemäe, praegu asub see Vana-Kubja maade peal. Omal ajal oli seal elanud Kõrgemäe Jüri. Olnud selline mees, kes ennast ei pesnud ja karvu ka ei lõiganud. Riideidki polnud pesnud, ainult aurutanud. Sünnilt ikka selline ülemöödunud sajandi mees. (Suuline pärimus, Tarmo Mikussaar < Juta Mikussaar < Milvi Randmäe, 2009)

 

Kust sai Huuksi mõis oma nime? Isale oli vanaisa kõnelnud, tema oli seda omakorda oma isalt kuulnud, et kohal, kus tekkis Huuksi mõis, oli olnud vanasti talu. Selle talu nimi olnud Ukse. Talu oli lõhutud ja tema asemele ehitatud mõis, mis võttis omale sama suurtalu nime. Hiljem moondus nimi Ukaseks, Huukseks, Huuksiks. (KKI 41, 133/135, Agnes Sieb < Jaan Sieb, snd u 1870, 1950)