Foto Esna vallamajast, mis on tänase päevani säilinud. Koigi vallamaja tuli volikogu otsusel teha „kõiges punktis niisamasugune kui Esnas"
Esmalt noppeid Kranichi artiklist "Mõisavallast pärisvallani" (Koigi
Vallaleht 16. juuni 1995):
Sõna
„vald” olevat Skandinaavia päritoluga, mis viidanud algselt võimule. Arvatakse,
et Eestis ürgkogukondliku korra lagunemise ajal tähendas vald mingit
sugukonnavälist võimu ning vastavat võimupiirkonda.
17.-18.
sajandil tähendas vald mõisapiirkonda, st mõisale kuuluvat talumaad koos seal
elavate pärisorjadega. /…/ Seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aasta
talurahvaseaduse põhjal moodustati nn mõisavallad. Vald oli sellest peale
talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Selle haldusorgan oli mõisa
kontrollile alluv üldkoosolek, mille eesotsas oli vallatalitaja.
Siinsest
piirkonnast on teada ainult ühe vallamaja ja vallakohtu asukoht. See asus
Huuksi mõisavallas, mõisale kuuluvas Tamsi külas, praeguse Metsalu pere õuel
asunud vana Tamsi koolimaja rehetoas. Mis rehetoas kohtu poolt süüdlasele
mõisteti, see anti talle rehealuses kätte.
1892.
või 1893. aastal liideti endised mõisavallad ühiseks Koigi vallaks ja vallamaja
asukohaks sai Sigapusma külas Silmsi tee ristil asuv endine nn venehoone.
Praeguste orientiiride järgi asub sellel kohal Sõrandu [endine] kauplus-söökla.
Uus vallamaja ehitati 1897. See oli ühekordne
kivihoone ja asus Tamsi külas. Veidi enne viimast sõda ehitati sellele peale
puust teine korrus. Viimistlustööd ei olnud veel lõppenud, kui puhkes sõda ja
1941. aasta juulis hävis hoone lahingutegevuses. Lõplikult lammutati hoone kolhosnikute käsul 1971.
(Edasise teksti põhiallikas:
Uuno Ojala artikkel „Mõnda Koigi valla
kujunemisest ja ühendatud Koigi valla esimese vallamaja rajamisest”, Koigi
Vallaleht 22. aprill 1996)
Koigi
vallaarhiiv hävis koos Wabariigi-aegsega nähtavasti 1941. aastal Nõukogude
okupatsioonivägede lahkumisel, siiski on minevikupilti Eesti Ajalooarhiivi
mitmete fondide abil võimalik taastada. Põhiline osa allikmaterjalidest leidub
Järvamaa Paide jaoskonna talurahvaasjade komissari (f 68), Rakvere-Paide
Rahukogu (f 107) ja Eestimaa Kubermanguvalitsuse arhiivifondides (f 30).
18. juunil 1892 ühinesid Koigi, Huuksi,
Päinurme, Silmsi ning Väike-Kareda koos Köisiga ühtseks Koigi vallaks.
Väike-Kareda oli Köisiga liidetud juba 1866. aastal kogukonnaseaduse alusel. Et
vallakohtu asupaigaks sai Koigi vallamaja Sigapusma külas, nimetati Huuksi
vallakohtu ringkond 1894. aastal ümber valla keskse asupaiga järgi. Sargvere,
Põhjaka ja Prandi liideti Mäo vallakohtu ringkonda. Ühinemise järel kuulus
Koigi 2730 elanikuga keskmise suurusega valdade hulka.
Kuigi
Päinurme mõisa juurde kuuluvad maad moodustasid olulise osa Koigi vallast, jäi Päinurme
ühinenud kogukondade hulgas 1892. aasta sügisel elanike arvuga 648 maha
väiksematest Koigi ja Huuksi kogukonnast, kus elas vastavalt 751 ja 661
elanikku. Samal ajal elas Silmsis ning Väike-Kareda ja Köisi aladel 458
elanikku.
Huuksi kohtumaja asus Koigi vallamajas [Sigapusma
külas]. /…/ Huuksi vallakohtu revideerimisel 29. novembril 1893. aastal
protokolliti ruumide olukorda järgmiselt: „Kohus
paikneb Koigi vallamajas. On olemas istungite ruum, kus peale muu kui
kohtupeegel pole olemas ei imperaatori herra portreed, ikooni, risti ega
piiblit, pole olemas ruumi tunnistajatele, vaid viimased eemaldatakse esikusse;
leidub nõupidamiste ruum, mis samal ajal leiab kasutust kohtu- ja
vallavalitsuse kantseleina.”
Uue,
1889. aasta vallakohtuseaduse kohtuistungite läbiviimise paragrahvides 63 ja 88
tulenevatest nõuetest hakati nõudma eraldiseisvat tunnistajate ja kohtu
nõupidamiste ruumi. Peale selle pidi vallal seaduse järgi olema arestantide
ruum, mida kasutati vangistatute etapi korras edasitoimetamisel, aga ka
väiksemate süütegude eest karistatute kinnipidamiseks 1–2 päeva. /…/ Kõiki
loetletud eesmärke võisid täita üksnes uued kindla ruumilahendusega
eriotstarbeliselt ehitatud hooned, mille rajamist algatas ja suunas Järvamaal
innukalt komissar Jakov Duntsov. /…/ Koigi vald ei olnud omal algatusel
huvitatud kulukast ettevõtmisest, kuivõrd arvati ilmselt, et käib ka vana
vallamaja [Sigapusmas]. Seepärast tegi talurahvaasjade komissar 28. juunil 1896
valla volikogule ettekirjutuse võtta uue vallamaja ehitus päevakorda. 3. augustil
teatas ta täienduseks ettekirjutusele sobiliku maakrundi olemasolust. Nimelt
oli komissar saanud Huuksi talumehelt Jaan Steinilt kinnituse müüa Huuksi-Koigi
tee ääres asunud Indreku talust kolm vakamaad vallamaja ehituseks. Komissari
kinnitusel asus põllumaast eraldatav krunt kaupluse lähedal kõrgema ja kuivema
koha peal. /…/
(See foto on tegelikult Esna vanast vallamajast, et aga "ajalugu pakub meile äratundmiseks õnneliku kokkusattumuse – Esna ja Koigi vallamajad valmisid ühesama meistri (Kustas Tariuse) käe all ja Koigi vallamaja tuli volikogu otsusel teha „kõiges punktis niisamasugune kui Esnas”," siis on meil tänu sellele võimalik ette kujutada, missugune nägi välja esimene Koigi vallamaja, mis lammutati 1971.)
1.
veebruaril 1897 tegi komissar täiendava ettekirjutuse vallavalitsusele
kiirustada vallamaja ehituslepingu ärasaatmisega. Koigi valla volikogu koosolek,
mille juures oli 11 volimeest 16-st ja vallatalitaja, kinnitas üksikasjalike
punktidena protokollitud ehituslepingu
Kustas Tariusega alles 8. märtsil
1897. (Talupojaseisusest Kustas Tarius (snd 1861) Türi-Allikult oli tuntud ka kui 1896. aastal
valminud Esna vallamaja ehitusmeister. Lisaks on Tarius ehitanud ka näiteks Sipa silla. "Sipa sild asub Kasari jõel, mis on sellel kohal Märjamaa ja Kullamaa kihelkondade piiriks. Silla ehitas Türi-Alliku valla talumees Kustas Tarius 1902.-1904. a. Viie võlviga paekivisilla üldpikkus on 77 m. Sipa sild on viimane Eesti suurem paekivisild, pärast seda alustas võidukäiku raudbetoon. Sild on tänaseni kasutuses ning paikneb Märjamaa-Koluvere maanteel." http://marjamaa.kovtp.ee/en/sipa-sild) Lepingu komissarile saadetud
eestikeelse ärakirja punktid annavad üsna täpse ettekujutuse kunagisest
ühiskondlikust hoonest (tekst muutmata):
„1. Kustas Tarius kui ehituse meister ehitab
Koigi valla maja volikogust ette pantud plaani järele 12 sülda pitk ja 6 sülda
lai isi oma ja oma juure veetud materjalist Tamsi külasse Hindreku pere koha
plaani peale, temale kätte näidatud koha peale. 2. Maja saab ehitud raudkivi vundamendi peale mitte madalam kui 3
jalga maa pinnast. Maja seinad väljaspoolt ehitakse paekividest telliskivi
voodriga mitte õhemad kui 2½ jalga; seest seinad tehakse telliskividest. Maja
seinad seest ja väljast peavad olema lubjatud ja üle värvitud vee värviga,
väljaspoolt kollase värviga. Seinte kõrgus tubades ei või mitte vähemad 10
jalga olla. 3. Majale saab 21 akkent
igaüks 6 jalga kõrge ja 3½ jalga lai; 4 kahe hingedega ust 8 jalga kõrged ja 5
jalga laiad; 18 ühe hingedega ust 7 jalga kõrged ja kolm jalga laiad (vangide
ruumide uksed niisama kui ülemal tähendud). Väljas poolt akende raamid uksed ja
aknate alused peavad olema kahe tollistest aga seest poolt akna raamid võivad
olla 1½ tollistest männa laudadest. Igas kambri akna raamides peab olema üks
õhu auk, väljaspoolt raamid peavad lahti käima hingede pealt. Ustesse peavad
olema sisse lõigatud head lukud käsi raudadega, ühes pooles majas vasest, aga
teises pooles võivad olla puust. 4.
Ahjud tehakse: kaks hollandi pottkivist nurgalised, üks tellis kivist pliidiga
kaminas, üks suur ja teine veike ees koridoris, üks pott kividest kahe auguga
pliidi prae ahjuga ja üks pott kividest soe sein. Ahjude seest poolt tehakse
Saksamaa kividest, mis tule vastu kindlad, ahjo uksed peavad olema kahe
kordsed. 5. Põrandad ja pealmine
pool lagi tehakse 1½ tollistest laudadest. 6.
Kattus tehakse laudadest (sindlitest) ja peab pärast saama üle värvitud. 7. Majasse tehakse kaks peldikut. Kappi
moodi, katusele välja käivate torudega. 8.
Maalri töödest: keik uksed, aknad ja peldiku kappid peavad olema värvitud õli
värviga uksed ja aknad puhtalt. 9.
Maja alla ehitakse lubjatud kelder 10 jalga pitk ja 7 jalga lai hoovi pealt
välja käidava uksega. 10. Korstna
otsad katusel tehakse tsemendiga. 11.
Peale selle Tarius ehitab veel valla maja juure kõrvalised hooned ja nimelt:
aida ja talli kivist 5 sülda pitk ja 2 sülda lai ja ka üks kaev. 12. Keik ülemal nimetatud tööd välja
arvatud väljaspool lupjamisi, mis ka teiseks aastaks võib jäeda peab Tarius
valmis tegema 1. septembriks 1897. a. nenda et maja kõrvalise hoonetega saaks
vallale ära antud pruukimiseks. 13.
Ülemal nimetatud ehituse eest meister Tarius saab viis tuhat kolmsada (5300)
rubla. 14. Raha saab meister siis,
kui maja jo kattuse all 2000 rubla ja kui maja jo valmis on, siis 3000 rubla.
Järelejäedavad 300 rubla näevad maksmata sest septembrist 1897. a ühe aasta
peale, vastujaks selle peale, et ehitus hea on. Selle summa pealt saab 4½ %
aastas. 15. Kontrahi tegemise ja
paberi kulud kannab vald. /…/ Talitaja: H. Sardis. Volimehed: W. Siilman, H.
Hürden, K. Puskoi, H. Altof, T. Nass, H. Russ, H. Hermit, Kustas Weltman, Tõnis
Raudsikk, J. Hindrekuise, J. Mandel. Kirjutaja J. Hansson.”
26.
märtsil kinnitas komissar Koigi vallamaja ehituse asjus sõlmitud lepingu. Samas
tegi ta ettekirjutuse vallavalitsusele vallamaja ehituskrunt välja osta. Kuna
Tariuse näol oli tegemist eraettevõtjaga, ei kajasta vallavalitsuse allikad
üksikasjaliselt ehituse käiku. Valla arhiiv sellest perioodist kahjuks puudub.
/…/
2.
septembril ehituse valmimise lähenedes arutas valla volikogu meistrile tasu
maksmiseks raha laenamise võimalusi. Selgus, et vallamaksudest laekunuks
kõigest 1300 rubla, puuduoleva 3700 rubla laenamiseks valla toitluskapitalist
pöörduti talurahva asjade komissari poole. Viimane aga ei saanud eeskirjadest
tulenevalt taolist laenu kinnitada, sest toitluskapitali üksnes toitlustamise
ja seemnevilja vajadusteks võis kasutada.
13.
septembril otsustasid koosolekule ilmunud 10 volimeest koos vallatalitajaga
muretseda valmiva vallamaja jaoks veel lauad, toolid, lipu ning mõned muud
vähemad asjad, millega ehituse arve kasvas 100 rubla võrra ja nõudis koos
meistri tasuga kokku 3800 rubla. Volikogu otsustas laenata seekord kogu puuduva
raha Koigi, Huuksi ja Väike-Kareda kogukonna vallakassast. /…/ Laenu
tagasimaksmine pidi algama järgmisest aastast, kestes neli aastat võlaprotsendiga
4¾ aastas. 23. septembril samal aastal kinnitas komissar 3800 rublase laenu.
/…/
Saanud
teada, et ehitus Koigis valmib 20. novembri paiku, võis komissar /…/
vallavalitsusele teatada vallamaja piduliku
sisseõnnistamise päeva 2. detsembril 1897 kell 11 hommikul. Kohaliku
pastori õnnistamisele palumise usaldas komissar valla esindajatele. /…/ Sisseõnnistamisele
olid kutsutud ka näiteks talurahvakohtu esimees I. Schmidt, Järvamaa
politseiülema noorem abi F. Stackelberg esimesest ja parun Brede teisest
jaoskonnast; lisaks ümberkaudsete mõisate omanikud: von Grünewaldt Koigist, Rausch
von Traubenberg Huuksist, von Wahl Päinurmest, von Staal Silmsist ning von
Brevern Köisist.
Ehituse
võttis valla volikogu meister K. Tariuselt vastu 22. novembril. /…/ Volikogu
leidis kõik ehitustööd korrapäraselt tehtud olevat. Tegemata jäänud „väikesed maalritööd, mis akende juures
lõpetamata ja mujal”, ning kaevu juures lubas ehitaja lõpetada tuleval
aastal. Et Tarius oli teinud lisaks lepingulistele töödele lipuvarda,
aiaplangud ja -väravad ning kolm lauda, sai ta volikogu otsusel juurde 110
rubla. Kogu kontraht kohase tasuga maksti meistrile kokkuleppel sellel päeval
3800 rubla väärtuses vallakapitali obligatsioonidega ja vaid 10 rubla
sularahas.
Järelkajasid
Koigi vallamaja pidulikust sisseõnnistamisest 2. detsembril 1897. aastal
tolleaegses ajakirjanduses pole [artikli] autoril õnnestunud leida. /…/
Vallamaja
polnud sajandivahetusel ja sajandi algul üksnes omavalitsuse ega vallakohtu
kindlapiiriliste ülesannete täitmiseks, vaid võis ka kultuurikeskuse rolli
täita. /…/ „Eesti Postimehest” 20. detsembrist 1901 võime lugeda: „Peetri näitemängu armastajate seltskond
mängis Koigi vallamajas naljamängu „Vaat see on suure linna ilu”.”
Et
vallamaja valmimisel Koigi vallakassas raha polnud, lükkus maakrundi ost
tulevikku. Notariaalne ostu-müügileping valla ja Jaan Steini vahel 1200
ruutsüllase ehituskrundi ostmisel sõlmiti alles 11. märtsil 1903. Selle juurde
kuulus maamõõtja Limbergi koostatud plaan. Maatüki ostu vormistamine oli edasi
lükkunud seetõttu, et müüjal J. Steinil oli maksmata maakoha peal lasuv võlg 72
rubla.
Missugune
nägi välja Koigi vallamaja algselt enne ümberehitamist? Sellele saavad vastuse
anda eelkõige kaasaegsed, kuid ka ajalugu pakub meile äratundmiseks õnneliku
kokkusattumuse – Esna ja Koigi vallamajad valmisid ühesama meistri käe all ja
Koigi vallamaja tuli volikogu otsusel teha „kõiges
punktis niisamasugune kui Esnas”.
Esimese
iseseisvusaja lõpul hakati vallamajale teist korrust peale ehitama. 1941. aasta
suveks olid jäänud veel mõningad viimistlustööd. Juulikuu lahingute käigus
vallamaja süttis. Jäid vaid esimese korruse kiviseinad ja teisele korrusele
viiv betoontrepp.
Kolhoosi
esimestel aastatel hakkas tollane kolhoosi esimees Voldemar Toome hoonet
lasteaiaks taastama. Paigaldatud oli teise korruse puitsõrestik, see
väljastpoolt laudadega kaetud ja sarikad peal. Uus esimees Jakob Lilleberg ei
olnud taastamistöö jätkamisest huvitatud ja laskis juba ehitatul lihtsalt
mädaneda. Hoone kiviosa ja kõrvalhoone müürid lammutati Lillebergi käsul 1971.
aastal, rusud maeti samasse.
No comments:
Post a Comment