Kaitseliit 1918 ja tänapäeval

 

Järvamaa Kaitseliidu sünniajaks peetakse aastat 1918, mil Kaitseliidu ülema 11. novembri käskkirjaga nr 1 nimetati Järvamaa Kaitseliidu ülemaks alampolkovnik Juhan Puskar. Maakond jaotati jaoskondadeks, mis omakorda jagunesid valdade kaupa osakondadeks. Valdade Kaitseliidu ülemate ülesandeks oli oli organiseerida kaitsesalku. 1918. aasta lõpus alustati Paides Järvamaa kaitsepataljoni formeerimist, selle koosseisu läks ka osa Kaitseliidu üksusi. Vabadussõja ajal osalesid kaitseliitlased otseses lahingutegevuses ja avaldasid vastupanu pealetungivatele enamlastele. Vabadussõja lõpuni oli Kaitseliidu ülesandeks valvata raudteid ja sildu, püüda väejooksikuid, abistada politseid ja korraldada õppusi. Pärast Vabadussõja lõppu jäi Kaitseliidu tegevus soiku kuni 1924. aasta 1. detsembri riigipöörde katseni, mille järel kustuti Kaitseliit taas ellu. (Järvamaa 3, lk 76-79)

Eesti kaitseliidu reorganiseerimisele pandi alus ranna-, õhu- ja sisekaitseülema kindralmajor Johan Unti ringkirjaga nr 1362, 18. detsembril 1924. Kaitseliidu organiseerimine ja juhtimine Järvamaal pandi rahvaväe ülemale kapten Heinrich Oidermannile. (Koigi Vallaleht, dets 2003) 1925. aastal jaotati Järvamaa Kaitseliidu ringkond viieks jaoskonnaks, Koigi vald kuulus koos Paide linna ja selle ümbruse ning Mäo, Anna ja Esna vallaga Paide jaoskonda, ülemaks J. Sõnajalg. 1925. aasta veebruaris nimetati ringkonnad ümber malevateks, moodustati esimesed ratsaüksused. Päinurmes ja Koigis korraldas Kaitseliit ratsavõistlusi. Märtsis 1925 sai Järva maleva pealikuks kapten Artur Rehe. Pärast tema surma järgmisel aastal sai maleva pealikuks kapten Johannes Eisenberg (Raudmäe), kelle vahetas 1928. aastal välja kapten Karl-Eduard Preisberg (a-st 1935 Prees). Preisberg oli sündinud 04.01.1893 Harjumaal Sutlema vallas, lõpetanud Tallinna Nikolai Gümnaasiumi, võtnud osa I maailmasõjast 7. kütipolgu koosseisus, teda autasustati Georgi mõõgaga. 1917. aasta detsembris naasis mees Eestisse rahvusväeosadesse. Preisberg ülendati kolonelleitnandiks 1935, pärast lahkumist tegevteenistusest osales aktiivselt Kaitseliidu töös.  Preisberg juhtis Järva malevat kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal. 1929 aastal hakkas ilmuma ajaleht Järva Maleva Teataja. Kas on kuskil säilinud numbreid? 1934. aastal asutati Paides Järva maleva orkester.

Kaitseliidu Koigi kompanii meestest langesid 07. juunil 1941 Koigi metsavõitluse käigus Juhan Haldre, lipnik Eerik Magus ja Harald Sammler (JT 25.07.1942)

Tamsi küla kaitseliitlased (1930–1940), meenutab Ada Puhmaste, Arthur Merila tütar (2009. aastal): „Minu isa (Arthur August Merila, enne 1936. aastat Mükker) oli kaitseliitlane kohe pärast sõjaväeteenistust. Isa sündis 12. veebruaril 1904, suri 1994. aastal. Kaitseliidus oli ta ratsaväelane. Tal oli ilus suur must ruun – hobune, kellega ta käis ka ratsavõistlustel. Neid võistlusi korraldas kaitseliit koos naiskodukaitsjatega. Kaitseliidul oli oma keelpilliorkester. Koos mängiti põhiliselt pärast võistlusi. Võistlused toimusid tavaliselt kas Huuksi või Koigi mõisas. Kaitseliidu keelpilliorkestrisse kuulusid: Arthur August Merila, Hugo Kivilo, Osvald Järg, Osvald Potman, Kustav Themas. Tamsi külast oli kaitseliidus veel Heino Remmik ja Johannes Kivimäe. Koigi meestest olid veel Aleksander Teor, Johannes Pääsuke, Julius Kasearu ja Karl Kasemaa. Nende ülemuseks oli keegi Pihlasalu-nimeline mees Paidest. Selle aja kaitseliidu meestele lõppes enamikule seal osalemine kas Siberisse saatmisega või lasti nad metsavendadena maha. Isa Arthur oli selle eest 8 aastat Siberis sunnitööl. Aga ta elas siiski 90-aastaseks. Oli ka neid mehi, kes metsas maha lasti, 1952. aastal näiteks Aleksander Teor. Selle aja kaitseliitlastel oli väga ilus tumeroheline vorm. Kõrge äärega müts ning pükstel oli must ja valge triip küljel. Ka pidid kaitseliitlased mõõka kandma. Mäletan, kui isa arreteeriti ja maja läbi otsiti, mõõka ei leitud. Ka vormi polnud isal kodus. Meie peitsime mõõka pärast lae vahel ja hiljem matsime maha.“

Koigi rühma taasasutamine,

meenutab Kaitseliidu Järva maleva Koigi rühma pealik Raivo Porr (2003): „Koigi rühm taasasutati 1994. a alguses, asutajaliikmeteks olid Kalle Siska, Rein Tüüna, Aadu Tibu, Priit Tavinof, Raivo Porr ja rühmapealikuks valitud Ants Uus. Koigi rühma taasloomisele aitas väga palju kaasa Koigi vallavalitsus ja tolleaegne vallavanem Elmar Luha. Mehed olid entusiasmi täis ja kuritegevuse vastu võitlemiseks käidi ka valla konstaabli Tarmo Kiviga öises patrullis. Ka kohalikel üritustel käisime tellimise peale pidusid turvamas. Ja meist oli kasu ka, sest mitmeid kordi, kui olime valves, sõitsid Võhma mehed siia kurikatega kaklema, aga oli sunnitud kurvalt lahkuma. Öistel ringkäikudel tabati ka vargaid.

Praegu on Koigi rühmas liikmeid ligi 20. Peamisteks tegevusaladeks on ikkagi õppetegevus ja enesetäiendamine. Pidevalt korraldatakse staabi juhtkonna poolt õppusi ja harjutusi. Suviti korraldatakse laagreid, spordi- ja laskevõistlusi, sügised aga sisustatakse taktikaliste õppuste ja laskeharjutustega.”

Koigi rühma aktiivseimat kaitseliitlast Nikolai Linnasmägi autasustati Kaitseliidu 85. aastapäeva puhul 2003. aasta novembris rinnamärgiga.

2009. aastal nende andmete kogumise ajal oli Koigi rühma pealik endiselt Raivo Porr.

Esimesed naisüksused Järvamaal tekkisid juba 1925. aastal. Naiskodukaitse Järva ringkonna juhatus valiti 1927 aastal ja selle esinaiseks sai Adine Lusmann-Sööt. Naiskodukaitse peamised tegevusalad olid medistiiniabi andmine, massitoitlustamine, organisatsiooni ideede propageerimine, rahvuskultuuri edendamine ja noorsootöö. Naiskodukaitse jaoskonnad meie piirkonnas tegutsesid Koigis ja Päinurmes. Noorkotkaste ja kodutütarde tegemistest on vähe andmeid, sest arhiiv hävis tulekahjus. Noorte Kotkaste Järva malev loodi 1931, esimene kodutütarde rühm Järvamaal loodi 1932. aastal. 1937 oli Järva ringkonnas 52 rühma 1140 kodutütrega. (Järvamaa 3, lk 76-79)

27. juunil 1940 kirjutas president Päts alla kaitseliidu likvideerimise seadlusele, põhikiri tunnistati kehtetuks, tegevus lõpetati ja kogu vara anti Eestimaa Kommunistlikule Parteile. Kaitseliidu Järva maleva taastamiskoosolek peeti 25. novembril ja aasta hiljem registreeriti see maavalitsuses. Naiskodukaitse Järva ringkond taastati 2 detsembril 1999. (Allikas: Järvamaa 3, Meelis Laanemetsa artikkel Kaitseliit, lk 69-75)