Kodukaunistamise aktsioon 1936

 

Kodukaunistamise massiline aktsioon sai alguse 1936. aastal, kestes kuni Nõukogude okupatsioonini. Ürituse algatas tolleaegne peaministri asetäitja K. Eenpalu. Aktsioon oli ennekõike suunatud olmekultuuri tõstmisele ja elukeskkonna inimsõbralikumaks muutmisele. Küsitavusi ja vastuseisu tekitas inimestes aga selle kampaanialik iseloom, mis kohati muutus ebameeldivaks kohustuseks.

Sisuline töö tähendas haljasalade rajamist ja hoonete välispindade värvimist ning kursuste korraldamist. Riigi puukoolidest müüdi istikuid soodushinnaga, metskondadest jagati mõnikord suisa tasuta, ning riik ostis Soomest odavalt sisse punamuldvärve, mida jagati kohalikele omavalitsustele. Kogu Eestis korraldati kodukaunistamise egiidi all sadu koosolekuid, metsapäevi, värvimistalguid ja istutamisvõistlusi, mida saatsid isamaalised kõned, orkestrimuusika ja lehvivad trikoloorid.

1938. aastast hakkas kampaania hoog raugema, osaliselt ümberkorralduste ja osaliselt majanduslike raskuste tõttu. 1939. aastal võeti vastu ehitusseadus, mille nõudel moodustati vallavalitsuste juurde alalised komisjonid „ehitiste, tarade, õuede ja eesaedade kordaseadmiste vajaduste kindlaksmääramiseks.“

Koigi vallavalitsus andis 1938. aastal teada, et vallas ei ole ühtki värvisoovijat, sest „on kiire põllutööde aeg“.  J

Kõigele vaatamata korrastati aastatel 1937-38 Eestis 70 kiriku, 486 koolimaja, 143 vallamaja ja 45 mälestuspaiga ümbrus, istutati puid ja põõsaid, planeeriti ligi sadakond parki ning värviti ligi neljandik taluhoonetest.