Kohapärimusi ja mälestuskilde - Sõrandu ja Sigapusma

 

Katkukivi. Katkuga ühenduses on palju nimesid, mis arvata laseb, et Põhjasõjale järgnev katk on siin nõudnud suuri ohvreid. Sigapusma küla metsas on Katkukivi, paari jala kõrgune, ülal kahe sügavama lohuga. Legend teab, et vanasti tulnud katk Koerust Valila küla poolt Koigi poole. Rahvas, kuuldes ta tulekut, jooksnud metsadesse pakku. Pahaselt istunud siis katk sellele kivile ja puhanud jalgu. Lohk kivi otsas olevatki katku istumise ase. (EKLA, f 200, m 11:1, I 16/7, Peetri khk, Sigapusma k, Arjaka t, Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a, 1929)

Katku jälg, kepiauk ja raamatuase. Koigi vallas Sigapusma külas on Katkukivi ja Katkuväli. Kivi peal olema üks jälg ja kepi auk ja nagu raamatu ase ka. Katk on seal järgi vaadand raamatust, kus ta peab minema. Siis „Päinurme ja Pätsavere, Suure Luige ja Lustivere” – need old katkul käimata. (ERA II 36, 602 (11) < Peetri khk, Päinurme k, Madise t, R Viidebaum, K Leichter < mitmelt isikult, 1931)

Rootsi saun „Stokholmis”. Koigi mõisa all Sigapusma küla soisel tagamaal asub Kuusiku saunaküla või Stokholm. Vanal ajal jooksnud üks mees soldatisse võtmise eest Rootsi, hoidnud end seal teatud aja varjul, siis tulnud tagasi ja ehitanud sinna küla karjamaale sauna. Sauna nimetatakse tänaseni Rootsi saunaks. Teise jutu järele käinud üks mees Rootsis kaebamas kuningale siinsete mõisnikkude peale rahva kurnamises. See kaebaja ei olevat ka enam mõisa muud tööd ega kohta saanud, kui ehitanud sinna sauna, ise juurides tüki kuusiku küngast üles. Seest saanud saunaküla Stokholmi nime. See lugu on võimalikult sündinud, ainult millal ja mis motiividel? (EKLA, f 200, m 11:1, I 88/9 < Peetri khk, Sigapusma k, Stokeby, 1929)

Hiiealune. Nii hüüti ühte kohta koplitee ääres; siinsamas küla all. (KKI 38, 168/(5), Pille Kippar < Liise Tahves, u 75 a, 1965)

 

Linnuraba vaht. Siit saksad käisid Linnurabas jahil. Oli rabavaht mõisa poolt pandud, kes valvas, et inimesed rabast marju ära ei korjaks. Oli va paha mees. (KKI 38, 376/(10), Peetri khk, Koigi v, Sõrandu k, Vaina Mälk < Salme Kalvik, 72 a, 1965)