Koigi piirkond - ajalehest Järwamaa 1925

Lappasin vanu ajalehti Järwamaa, mida saab nüüd internetist lugeda. Tegin märkmeid 1925. a artiklite kohta, mis puudutasid kuidagi Koigi ja lähipiirkonna inimesi või sündmusi, või siis kuidagi muudmoodi oluline tundus. Lisaks on huvitav jälgida tolleaegset kirjaviisi ja keelepruuki.
 

 

Järwamaa nr 1, 16.01.1925

Lk 1 Rubriik Paide elu:

Esmaspäewal, 12=mal Jaan[uaril] s.a peeti Paides Kaitseliidu kohaliku jsk. aj. juhatuse koosolek, kus otsustati jaoskond jagada 5 rajooni: Paide linna, Mäo, Koigi, Esna ja Anna wallad. // Rajooni juhatajateks waliti: Mäosse - Aug. Liiberg Walgma külast, Koiki - J. Laane, Koigi koolijuhataja. Esnasse - H. Gustel Esna külast ja Anna - A. Tuur Sõmeru külast. Paide rajooni juhataja valimine  lükati edasi järgmise kookoleku peale. Rajooni juhatajad tuleb organiseerimise juhtnööride saamiseks pöörata Rahwawäe Ülema poole. Et kaitseliidu organiseerimine teatawate kuludega ühenduses, otsustati pöörata Paides asuvate asutuste, pankade, äride ja ettewõtete poole palwega toetust määrata. Paide Ühispankas otsustati jookswad arwed awada, kuhu annetajaid palutakse oma toetussummad sissemaksta. Annetajate nimed ja annetuse summad awaldatakse edespidi. //
 

Lk 3 Rubriik Õnnetused ja kuritööd:

Wargus Mäo lastekodus. Koigis peeti 11 s.k.p. kahtlane isik kinni, kellel olid pesemata voodilinad pakis kaasas. Linadel olewatest märkidest selgus, et need Mäo lastekodust pärit. Kinniwõetu - Koigi walla kodanik Martin Adramus ei tunnistanud ennast warguses süüdi. Kust tema linad saanud, seda ta ei mäletawat, sest ta olewat olnud kinniwõtmise puhul joobnud olekus.
 

 Lk 3 Rubriik Õnnetused ja kuritööd:

Mäo wallas Brandi asunduses elutseb abielupaar Birkenfeldtid, kes jõukate wanakestena tuntud. Pühade eel külastanud wanakesi Koigi postijaama tööline Ignatius Korwetski, kes silmapilku kasutades, millal pererahwas tagatoas wiibis, midagi pliidil keewa supipaja kallal toimetanud. Külalise äramineku järele hakanud pererahwas õhtueinet võtma. Toit olnud maitselt õige mõru. Koer, kellele keedetud kapsaid süüa anti, jäi otsekohe haigeks. Kapsaid söömata jättes heitis abielupaar magama. Hommikust ööd äratas neid kolin eestoas ülesse. Ust ettetuppa awades selgus, et seal Korwetski põlewa lambiga seisis. Sisse oli ta pääsenud purustades köögiukse. Sissetungija seletanud kogeledes, et ta oma 8 liikmelise perekonnale leiwaostmiseks raha oli tulnud laenama. Purustatud ukse lubanud ta ära parandada. Asi paistis Birkenfeldtile kahtlane ja ta teatas juhtumisest ametiwõimudele. Näib et wanakesi taheti kihwtitada rööwimise otstarbel. Kuuldawasti on süüdlane arreteeritud.
 

 Järwamaa nr 2, 23.01.1925

 Lk 1 Rubriik Ajakirjanduse nädala ülewaade:

// Rahwasteliidu esitajad lahkusid Eestist 19. skp. Lahkumisel teatasid nad, et siit kaasa wiiwad muljeid kõigeparemaid. Kõige tugewama mulje on wõõrastele jätnud see sitkus, tõsidus ja korraarmastus, mis juhiwad Eesti rahwast tema organiseerimistööl. Külaliste arwates peab põllumajandus Eestile esimeseks ja kõige tähtsamaks alaks teiste majandusliste tegewusharude kõrwal jääma, sest põllumajanduse kõige harude arendamises ja kasutamises peitub Eesti sotsiaalne stabiilsus ja ühtlasi tema tähtsam waranduse allikas. Wäliskrediidi saamises arwawad külalised: "Aita end ise, siis aitawad sind ka rahamehed." Omalt poolt lubavad külalised selleks igawiisi kaasa aidata.
 

 Järwamaa nr 4, 06.02.1925

 Lk 3 Türilt:

Türil 1925. a suvel ärapeetawa muusikapäewa eeltööd on energiliselt käimas. Seni on päewast osawõtmiseks ülesandnud järgmised sega- ja pasunakoorid:

// Segakoorid://17. Koigi Rahwaraamatukogu Seltsi segakoor juh. J. Laane - 21 lauljat.//

Õpetaja kohalt soovib lahkuda: Koigi walla Kareda algkooli õpetaja Jaan Otto arwates 15. weebr k.a. J. Otto on õpetajaks olnud 38 aastat ja sai k.a jaanuaris 60 aastat wanaks.

Väike-Kareda mõisas müüakse puhastwerd Angleri tõugu wasikaid ja noori sugupullisid. Antakse pullisid paaritamiseks wälja. Angleri  tõugu loomadel eesõigus.

Kuulutus lk 4 :-)

Maailma lõpp on küll 6. weebruaril, kuid uus auru jahu- ja saeweski Järwa-Jaani jaama juures töötawad ikka edasi. Töö korralik, hinnad mõõdukad.
 

Järwamaa nr 5, 13.02.1925

Lk 2 Paide: :-)

// Nii venib Paide elu päevast päeva. Elanikud tunnevad üksteist üdini. Iga kodaniku minevik, päritolu, sugulus, varandusline seisukord, perekonna asjad, garderoob, igapäine söögikaart - on koik teada peensusteni tervel linnal. Vähe sellest. Iga ühe mõtted ja kõnelusviis on tüütuseni tuttavad.

Ei mingisugust huvitavat juhtumist, ei isegi ainustki suuremad vargust, mõrtsukatööd. Igavaks ja tüütavaks jäänud on ka vana traditsioon, mille põhjal iga aasta vähemalt üks auväärt kodanik enese konksu otsa tõmbab või maha laseb teiste lõbuks.

Ei ainukestki päikesepaistelist, pidulikku silmapilku, mis suudaks läbi tungida hallist rüüst, millesse rullunud äripäine, igavusest haigutav väikelinn. Paidel on oma igivana seadus: "Ükski ei tohi olla teisest targem, teravameelsem, teguvõimsam." - Kõik need idud surmatakse igas ühes juba varakult. //

Lk 3:

Rakwere-Paide Rahukogu istang. Arutusel Järwa Maakonnawalitsuse esimehe Jakob Sõnajalgi süütegu Koigi mõisa herrastemaja refwireerimise asjus.

J. Sõnajalg olles maakonna refwireerimise kommisiooni esimees, oli 1919. a tolleaegse siseminister Lui-Oleski käsul Koigi rahwakooli tarwis refwireerinud Koigi mõisa herrastemaja.

Mõisaomanik von Grünewaldt tõstis kaebtuse, et teda on ruumidest välja tõstetud wägiwaldselt.

Peale uurimist lõpetas prokuratuur asja, kuid hiljem toodi ta jälle päewawalgele.

Tunnistajatena esinewad von Grünewaldt, end. siseminister Lui-Olesk ja Siseministeeriumi asjade walitseja Soomann.

Kohus leides, et refwireerimise kommisioni esimees Jakob Sõnajalg on talitanud kõigiti seaduslikult, otsustas teda õigeks mõista, //

Nähtawasti leidub veel üksikuid isikuid, kes kaasatunnevad "õnnetutele" parunitele.

Lk 3: Kuulutus: 15.02 Imawere Spordi Ring Koigi wallamajas.

* Samas lehes on mainitud, et on ilmunud esimene number kuukirjast Eesti Kirjandus nr  1 1925, sellekohases artiklis on mainitud H von Bruiningki teost Libahundi usust Liiwimaal ja ka Eesti raamatute üldnimestikku al 1914. aastast.
 

 

Järwamaa nr 10, 20.03.1925

Selles numbris on mainitud teost Dr J Luiga "Eesti Wabaduswõitlus 1343-1345 (Harju mäss)"
 

Järwamaa nr 11, 27.03.1925

Lk 2-3:

//Paide Rahwaülikool kutsuti ellu mõni aasta tagasi Järwa Maakonnawalitsuselt. //Nõudmine loengute järele on maal elaw. Harilikult sõidawad kaks lektorit korraga wälja, kaasas projektsioon latern ja muud näitlikud õppewahendid. //

Reepalu surnuaid, sild = Reopalu?
 

Järwamaa nr 12, 03.04.1925

Koigi walla eelarwe 1925. a

Tulud: kinniswarade maks 390.960 mk [marka], tulumaks 60.000 mk, isikumaks 546.000 mk, tööstusem. 28.300 mk, jõumasinate maks 8.900 mk, sõiduhobuste ja tõldade maks 9.000 mk, jalgratta maks 6.000 mk, kantseleimaks 5.000 mk, wiinaostu lubadest 130.000 mk, isikutunnist. ja  hobusepasside maks 5.440 mk, kokku maksusid 1.189.600 mk. Mäo wallalt 40.000 mk, Imawere wallalt 10.000 mk Koigi algkooli majandusl. Kuludeks ja Weinjärwe wallalt 15.000 mk Waali algkooli majand. Kuludeks; wallamaade ja hoonete rendid 45.400 mk. Kokku tulusid 1.300.000 mk.

Kulud: wallawalitsus ja wallakohus 470.658 mk, hoolekanne 155.567 mk, hariduslised kulud - Koigi 6kl Algkool 218.200 mk, Koigi küla algkool 60.000 mk, Kareda algk. 60.400 mk, Päinurme 6.kl algk. 201.000 mk, Waali küla algkool 28.800 mk, toetused raamatukogud 5.638 mk, kokku hariduslised kulud 574.038 mk, tuletõrje toetus 3.250 mk, mitmesugused kulud 9.500 mk, möödunud aasta puudujäägid 66.793 mk, tagawara summ. 20.194 mk. Kokku kulusid 1.300.000 mk.

*Võrdluseks: "1000 marga eest sai osta ainult 2-3 uut raamatut."

Samas ka lahe kild rubriigis Ajakirjanduse nädala ülewaade lk 2: "Peeter Suure kuju, mis tükk aega wedeles Kadriorus, on otsustatud lüüa metallrahaks." :)
 

Järwamaa nr 13, 10.04.1925

Lk 4: Teadaanne (raamitud)

Järwamaa Riigimaade Ülema kantseleis Paides Veski tn 10, 22. apr 1925 k 2 pl

Enampakkumisel [muu hulgas]

//rendile anda Koigi vallas Koigi viljapuuaed, 18. a peale, alusrent 20.000 mk. //Pakkujatel pool alusrendist tagatisena enne pakkumist sissemaksta.//
 

Järwamaa nr 14, 18.04.1925

Lk 3 rubriik Kohtukojast:  

Paide Jaoskonna Rahukohtunikult on käskotsusega karistatud:

//Werner Langeli, Ed. Seksi, Johannes Seksi, ja Tõnu Wärki - Koigi koolimajas korraldud pidul kaklemise pärast 1200 margaga ehk 10 p arestiga; Joh. Ellermanni - 10 p arestiga; Joh. Langeli, August Elbergi, Ernst Saamet, Aleks. Altoffi, Aug. Kuuwerki ja Ed. Salbenit - 800 margaga ehk 5 p arestiga.

 

Järwamaa nr 15, 24.04.1925

Lk 3 Raamitud kuulutus: 

Teadaanne. Koigi turba ühisus "ALUS" vajab eelolevaks suveks turba võtjat. Soovijaid palutakse isiklikult ilmuda 26.apr s.k Koigi valda Mihkli tallu juhatuse koosolekule tingimiste sõlmimiseks. Ühtlasi saab ka nimetatud koosoloekul turba küüni ehitus välja kaubeldud. Juhatus.
 

 

Järwamaa nr 17, 08.05.1925

Lk 4 Raamitud teadaanne:

Järwa politsei I jaoskonna ülem annab teada, et 27. mail 1925 kell 11 hommiku müüdakse Päinurme asunduses, Koigi wallas enampakkumise teel Helene Wahli päralt olew warandus, mis koos seisab kahest pruugitud, kuid korras olewast klawerist, ühest pruugitud piljardist ühes kuue luu munaga, kahest suurest peeglist ja punasest puust toa mööblist (laud, sohwa ja kuus tooli), mis hinnatud 125 000 marga pääle, 1924. a tulumaksu sissenõudmiseks. Müüdawaid asju võib näha oksjoni päeval. Pakkumine lagab hinnatud summast.

 

Järwamaa nr 18, 15.05.1925

Lk 1 Mündi mõisa kohta, artiklis Kas on ebaõnnestanud katse postijaamade abil korraldada postiwedu?

//Mündi mõisa süda, mille suurus 82,75 tiinu põllumaad, 66,87 tiinu heinamaad, 55,72 tiinu karjamaad on Maakonnawalitsusel 1. maist 1920. a. Kasutada Maakonnawalitsuse majapidamise otstarbel. Sellest maast on 15 tiinu põldu wäljaantud Kriilewälja wäikemaapidajatele. Peale selle on samast mõisast 90tiinu raba kultiweerimiseks, missuguse maaala peale on Põllutööministeeriumiga erileping. Niisama on Maakonnawalitsuse käes kasutada erilepingu põhjal kiwimurd ja wesiweski. Kõik mõisa hooned on Maakonnawalitsuse omad ja wiimane on asunud juba nende hoonete likwideerimisele, mis majapidamises enam tarwilikud ei ole. Endises härrastemajas asub Mäo walla algkool. Riigirent selle maa eest on 30.000 mrk aastas. Kui 1922. a postijaamade seadus ilmus ja postijaamade awamise kohustuse Maakonnawalitsuste peale pani, ja et Põllutööministeeriumil wõimalik polnud endist Paide postijaama, mis maa puudusel jäänud seisma, maaga lähemalt warustada, siis awas Maakonnawalitsus postijaama Mündi mõisas.//

Koigi postijaam: 25,04 tiinu põldu, 13,07 t. heinamaad,  5,56 t karjamaad - peab 8 hobust ja weab tasuta posti Koigi ja Paide postkontorite wahel edasi-tagasi 36 wersta - 6 korda nädalas, postijaama taksi järele tuleks see postiwedu arwates 12 mk werst aastas Mk 129.600.-

Palu postijaam - põldu 15,34 t, heinamaad 36,43 t, karjamaad 5,13 t. Peab 4 hobust ja weab posti tasuta Palu agentuurist Koigi postkontori ja sealt Imawere agentuuri ja tagasi, edasi-tagasi 50wersta 6 korda nädalas.

Päinurme postijaam - põldu 20,95 tiinu, heinamaad 16,45 t, karjamaad 2,75 t. Peab 6 hobust ja weab Päinurme agentuurist Koigi postkontori ja Sõrandu postkasti, edasi-tagasi 30 wersta.

Waali postijaam - põldu 15,0 t, heinamaad 12,5 t ja karjamaad 16,0 t. Peab 4 hobust ja weab posti Koeru kontorist Waali edasi-tagasi 32 wersta.
 

Lk 2 Rubriik MAAKONNAST

Koigist

Hiljuti oli Koigi ühispiimatalituse aasta peakoosolek. Päewakorras oli ka uue juhatuse walimine. Juhatuse liikmeteks waliti R Bachmann, J Stein ja Eduard Sahk. Olles omal ajal kohalik õpetaja ja hiljem wallasekretär pole wiimane seni ühistegewusest wõtnud osa, waid on olnud alati külmaks pealtwaatajaks. Eduard Sahk on endine Koigi wallasekretär, kes ameti alal ettetulnud korratuse ja äärmise lohakuse pärast järelewalve asutuse poolt tagandati ametist ja anti kohtu alla. Kuuldawasti pole ta oma arwesid wallaga weel likwiteerinut tänini, mispärast wallanõukogu otsustas kohtus nõudmisega esineda Sahk'i vastu. Wallawalitsuse kassa operatsioonid olid 1 1/2 miljoni marga ümber läbikandmatu. Raamatuid, peale kassa päewaraamatu, mis osalt pliiatsiga kirjutatud, ei peetud üldse ja isegi kassapäewaraamat oli wiimasel ajal pidamata. Nüüd loodab see sama härra toime saada ühispiimatalituse asjaajaja-raamatupidaja kohustustega, millisele kohale ta pretendeerib. Kõigeparemat õnne ja palju energiat algajale ühistegelasele, et ta töö uuel alal kannaks paremat wilja, kui möödunud tegewus wallasekretäärina.

Lk 3:

Praegu on käimas waldades Saksa rahwusest kodanikkude nimekirjade kokkuseadmisetööd. Mõned wallad on saatnud nimekirjad juba Maakonnawalitsusele. //

Pidud ja lõbustused Järwamaal laupäeval 16. mail 1925

Koigi algkool - kooli ruumes

Pühap 17. mail Päinurme Rahwaraamatukogu Selts - Waali külas, Näsaru talus.
 

Järwamaa nr 19, 23.05.1925

Lk 1 Meie seltside tegewusest I

Wene rewolutsioon ja Eesti iseseiswuse saawutamine tõid meie seltside tegewusse suure pöörde. Kuna warem seltskondliste organisatsioonide tegewus oli wäga piiratud ja neile tehti wõimudelt igasuguseid takistusi, muutus olukord järsku üle=öö. Uusi seltsisid ja ühinguid tärkas ellu kui seeni. //

 On walitsewaks saanud arwamine, et seltside arw on rahwa hariduslise tasapinna näitajaks. Selle juures on meie senine statistika piirdunud ainult seltside ülelugemisega, jättes kõrwale nende tegewuse ja saawutused. // Pannes tähele neid tagajärgi, mis on saadud iseseiswuse päewil kätte sunduslise  rahwakooli teostamisel, iseäranis weel Järwamaal, pole wälishariduse alal suudetud saata korda pea midagi nimetamisewäärilist. Suur osa Järwamaa seltsidest peawad ülewal küll raamatukogusid. Wiimaste arw, wõrreldes Järwamaa pinda ja rahwaarwu teiste maakondade omadega, on protsentuaalselt küll kõige suurem. Suurem osa neist raamatukogudest kannab teenimata seda kõlawat nime, sest raamatute arw neis on äärmiselt wäike ja kogud on mingisuguse korralduseta. // See tegutsemine seisab aga peaasjalikult pidude korraldamises. Kassa aruannetest selgub, et need pidud wäga wähe ülejääki jätawad. // Meie külapidude eeskawad sisaldawad esimeses joones näitemängu, siis laulu, ilulugemisi, naljaettekandeid ja haruldasel korral ka kõnet. //...ning algab pidu peaosa - tants. //
 

Järwamaa nr 20, 29.05.1925

Lk 2

Saksa wähemusrahwusse kuuluwad hääleõiguslisi kodanikke on Järwamaal wallawalitsustelt kokkuseatud nimekirjade järele 116. Peale on hääleõiguslisi Saksa rahwusest kodanikke Paide linnawalitsuselt kokkuseatud nimekirjas 91. Waldade järele on sakslasi: Albus 12, Allikul 10, Amblas 26, Einmannis 2, Esnas 3, Kapus 3, Koigis 7, Kuksemaal 10, Kärus 2, Lehtses 5, Mäos 1, Nõmmkülas 2, Säreweres 12, Weinjärwes 4, Wäätsal 7, Wõhmutal 10, Anna, Kirna, Liigwalla ja Wahastu waldades ei ole ühtegi sakslast.//
 

Lk 3: Päinurme ühismeierei

27 mail waadati Järwa maakonna tööstuskommisioonilt üle Päinurme ühispiimatalitluse meierei. Meierei asub end. Päinurme mõisa meierei ruumes, kahekordses põllukiwist hoones. Aurujõuline sisseseade on muretsetud Saksamaalt 1923. a. Koorelahutaja suudab läbilasta tunnis 1000 liitrit piima. Wõi walmistamise masina mahutus on 1250 liitrit. Piima tuuakse meiereisse päewas keskmiselt 2800 liitrit. Kuigi liikmeid on ühisusel 91, ulatub piima toojate arw 224. Liikmete arw suureneb järjekindlalt, kuigi wisalt, osamaksuks on 500 mrk lehma pealt. On weel üksikutes talupidajates kahtlust ühistegewusse. Alles 3 aasta eest hooplesid kohalikud hobusekaswatajad, et nemad enne piimalehmi ei kaswata ega hakka piima wiima meiereisse, kui pulliwärsid hakkawad tooma wasikaid. Nüüd on näha neid mehi agaralt piima wedamas. Wist on see kasu, mis tuleb meierei kaudu, wiinud nad teisele arwamisele. Päinurme piimatalitus töötab suure eduga ja piima eest maksetakse hind korralikult. 1924 tegewuse aasta lõppis wõrdlemisi suure ülejäägiga.

Tööstuskommisioon leidis olema meierei ja sisseseade korras. Üksikute wähemate puuduste kõrwaldamiseks tehti näpunäiteid.

 

Lk 3

Koigist. 27. skp waatas Maakonna tööstuse komisioon üle Koigi asunduses asuwat Puskari jahu, kruubi- ja saeweskit. Tööstus saab jõu puugaasiga töötawast mootorist. Mõne päewa eest juhtus seal õnnetus mootoriga. Ilma iseäraliste põhjusteta purunes tööstust käimapanew 25 hobusejõuline mootor. Motorist, kes wiibis sel puhul mootori juures, pääses wigastusteta.

Praegu töötab jahuweski wähemajõulise tagawara mootoriga. Puugaasi mootorid tarwitawad wähe kütteaineid. Kolmekümne hobusejõu saamiseks läheb päewas kütet ainult 1/4 - 1/3 sülda. Töötamine on lihtne. Sisseseade ei lähe maksma enam kui samajõuline lokomobiil, kütte kokkuhoidmine on aga suur.

Tööstuse komisioonilt leiti olewat tööstuse sisseseade korralik.

 

Järwamaa nr 21, 06.06.1925

Lk 4 kuulutus:

14. juunil 1925 a kell 12 p müüdakse enampakkumisel Koigi asunduses, Järvamaal, Koigi asunduse masinatarvitajate ühisuse päralt olev täiesti korras hobusega veetav 8 H P rehepeksu lokomobiil. Algushind 150.000 marka. Samal päeval antakse kokkuleppel välja Koigi asunduse umbes 30 talu 1925 a tali- ja suvevilja peks. Kaupa teeb masinatarvitajate ühisuse juhatus. Raudteejaam Paide 17 klm. JUHATUS
 

Järwamaa nr 25, 04.07.1925

Lk 3 Õpetajate lahtiregistreerimine

Et wiia läbi maakonna koolides mitmesuguseid muudatusi ja et wõimaldada waldadele seaduslises korras wõtta ette õpetajate walimisi, registreeris Maakonnawalitsuse Haridusosakond lahti järgmised õpetajad:

//Koigi wald- Nikolai Ader (oma soowil), Karl Krausberg, Elfriede Müür, Leida Pügi (oma soow.), Hilda Sardis
 

Järwamaa nr 26, 10.07.1925

Lk 3

Pikseõnnetus

Laupäewal, 4. skp süütas pikne põlema Koigi wallas Waali külas Treku talu eluhoone, mis põles maha ühes rehealusega. Sisse jäid rehepeksumasin, mitmesugused põllutööriistad jne
 

Järwamaa nr 28, 24.07.1925

Lk 3 Koigist.

Koigi asundus näib kujunema eeskujulikuks asunduseks. Suurem osa asunikke hariwad põldu korralikult. Musta kesa peetakse wähe, selle asemel on kesal kaswamas wikid loomatoiduks ja lina. Koigi asunduse talude hea põllupinna tõttu on niisugune kasutuswiis otstarbekohane, õige ja kasulik majapidamisele. Wiljade seis on praegu wäga hää, Ka uute asundustalude hoonete püstitamises on näha edu. Piimaühisus Koigi asunduses töötab hästi. J.T
 

 

Järwamaa nr 29, 31.07.1925

Lk 3 Demobiliseeritud sõdurid nõuawad [Väike-]Kareda mõisa tükeldamist

Wiimasel wallanõukogu koosolekul esinesid Koigi walla demobiliseeritud sõdurid protesti palwega wallanõukogu ees Kareda mõisast maasamise asjus, juhtides tähelpanu wäärnähtusele, mis maareformi alusel siin leidnud aset.

Maasoowijad sõdurid on mitmel korral pööranud palwega wasrawate asutuste poole, et Kareda mõis saaks wäljajagamisele määratud eesõigustatud maasaajatele, kuid sellest on möödunud mitmed aastat, kus ümbruskonna mõisad kõik planeeritud ja wäljaantud, kuid Kareda mõis seisab endiselt isiku käes, kellel pole mingisuguseid erilisi eesõigusi tema kasutamiseks. Küll on aga mõisa kasutaja R. Johannson endine mõisawalitseja ja ümbruskonna likwideeritud mõisate end. omanikkude wolinik ja waranduste likwideerija, mis ei õigusta teda kasutama Kareda mõisat.

Wallawolikogu leidis, et sarnane wäärnähtus tuleks kõrwaldada wiivimata ja otsustas: selleks kõik mõjuwad abinõud tarwitusele wõtta, et Kareda mõis weel käesolewal aastal saaks planeeritud ja tulewal kewadel maasoowijatele - Eesti wabadussõjast osawõtnud sõduritele wäljaantud. Paneb imestama, et mõned nõunikud asja lahtisel hääletamisel jäid erapooletuks. Tahawad olla wiimasel ajal ühistegelased. On ehk Kareda mõisa majapidamine ka rajatud ühistegewuse alusele? Tahaksime küsida, kas nii mõtlewad täita need "ühistegelused" meie sõdurite  õigustatud nõudmisi? Kas nii külmalt ja ükskõikselt hinnatakse meie wabaduse kindlustajate teeneid? Kas nii täidame oma kohused nende wastu? Tuletame meelde nedele härradele siin kohal auga, kus waenlane waldas meie kodumaad, ähwardades häwitada meie werega wõidetud wabadust, kus meie paremad rahwapojad oma elu ohwerdades, seda wõidetud wabadust oma jõul kindlustasid tulewale põlwele, lootes, et wabadussõja teeneid wääriliselt hinnatakse ja et rahwaesitajate tõotatud lubadused leiawad täitmist. Demobiliseeritud sõdurid.
 

Lk 3 Koigist

26. juulil s a oli Koigi asunduse ühispiimatalituse erakorraline peakoosolek. Suuremaid waielusi sünnitas rewideerimisel ilmsiks tulnud 126.000 mrk puudujääk ühispiimatalituse kassas, mille kohta kassapidaja ei suutnud anda ühtegi seletust pääle selle, et raha temal ei olla. Otsustati asi anda kohtu lahendada.

Kassapidaja Stein on Peetri Tarwitajate ühisuse abikaupluse juhataja, kus temal ilmsiks tuli puudujääk 114 000 mrk suuruses summas.

Oleks aeg kord panna piiri sarnastele wäärnähtudele, sest puudujäägid ühispiimatalitlustes ja muudes ühingutes tahawad kujuneda liig sagedasteks nähtudeks //Koigi ühispiimatalituse juhatus koosneb põllumeeste kogude meestest. Ühisuseliige
 

Järwamaa nr 30, 07.08.1925

Lk 2: Wäike-Kareda mõisa inwentari wõõrandamise alt ei wabastada

Kareda mõisa kasutaja härra Richard Johannson esines Põllutööministeeriumi ees palwega Wäike-Kareda mõisa inwentari wõõrandamise alt wabastada, kuid nüüd teatab Maakorralduse Peawalitsus, et palwe on Põllutööministri poolt tähelepanemata jäetud.

Teatawasti wõeti Kareda mõisa inwentar omal ajal arwele ja jääti endise mõisaomaniku Traubenbergi waldamisele, kuid paar aastat tagasi asus Richard Johannson mõisa kasutamisele, kes nüüd kogu inwentari omaks tahab tunnistada, sest see olla surnud parun Traubenbergi wiimne tahtmine.Kuid härra Põllutööminister pole "waga soowi" küllalt tõsiselt wõinud hinnata. 
 

Lk 3 Koigist

Koigi wallanõukogu poolt on 24 juuli s a koosolekul walitud ning hiljem Järwa Maakonnawalitsuse Haridusosakonna poolt ametisse registreeritud järgmised uued õppejõud: Päinurme algkooli: Aliide Rotberg ja Alma Weintal - mõlemad õpetaja k tga, Koigi 4kl algkoolile - Jaan Mark juhataja kohale ja Ella Ein õpetaja kt; Koigi 6 kl algkoolile Lydia Mikker õpetaja kt. Päinurme algkoolile walitud õpetaja Johannes Kütt jäeti Haridusosakonna poolt registreerimata kui kutseta õppejõud.
 

Järwamaa nr 35, 11.09.1925

(Harju pank lk 2)

Lk 2 Põllumasinad olgu warustatud wastawate kaitseosadega!

//3 skp toodi Paide linna haigemajja jällegi uus rehepeksumasina ohwer - 15 a wanune August Lätt Tamsi külast, kes pahema jalaga rehepeksumasina trummlisse sattus, mis tõttu warwad said purustatud. //

Lk 2 Paides 5-7 sept ärapeetud põllutöönäitusel wäljajagatud auhinnad

Weiste osakonnas: I auhind Angleri karja eest R. Johannson Karedalt (oli Traubenbergi valitseja Huuksi ja V-Kareda mõisates)
 

Järwamaa nr 36, 18.09.1925

Lk 1 haridusalalt. Proowitunnid koolides.

Maakonnawalitsuse Haridusosakond korraldab õppetöö elustamiseks ja ühtlustamiseks Järwamaal proowitunnid 6 kl algkoolide juures eesti keeles, saksa keeles, loodusteaduses ja laulmises. Päewas korraldatakse neli proowitundi, neist kaks ühe klassiga töötades, kaks 2 ja 3 klassiga koos töötades. // Proowitunnid peetakse järgmistes koolides: //19. oktoobril Koigi walla Koigi 6kl algkoolis - Koigi küla, Päinurme, Waali, Kareda ja Sargwere koolidega. //

Lk 1 Uued õppejõud Järwa maakonnas

Järwa-Jaani Luise Lusman? (Lusmanni nimekuju esines Koigi, Huuksi ja V-Kareda mõisates)

Mitmed wallawalitsused ei saanud õppejõudude walimisega õigeks ajaks toime, mis pärast Haridusosakond sunnitud oli õpetajaid kohale määrama. // Koigi - Martha Nurm

Lk 2

//Teedeministeeriumi jõuwankrite inspektor O Lande (Lande on olnud ainulaadne perekonnanimi Koigi ja Prandi mõisates.) On arreteeritud altkäemaksu wõtmise pärast autoliinide pidajatelt. // ?

Lk 2 Maakonnast. Alkoholikute paranduskodu eraasutusena.

Ministrite kommisjonis oli kaalumisel alkoholikute paranduskodu asutamine "Huuksi" mõisa - riikliku asutusena ja karskusliidu poolt esitatud põhikirja alusel. Wastawalt erikomisjoni seisukohale otsustas wabariigi walitsus mittesoowitawaks tunnistada alkoholikute paranduskodu asutamise riikliku asutusena. Küll aga tunnistas walitsus tarwilikuks lugeda, et karskusliit alkoholikute paranduskodu ellu kutsuks eraasutusena, nõutades selleks tarwilikud hooned ning maa-ala põllutööministeeriumilt ja tarbekorral wõimaliku toetuse töö-hoolekandeministeeriumilt. Huuksi mõisat ei ole põllutööministeerium nõus andma, sest seal pannakse esimesel wõimalusel majapidamise kool käima, küll ollakse aga walmis Norra mõisat (Järwamaal) andma.

Lk 3 Koigist

11 skp leiti Waali külas taluomanik Simsi krundil künkasse kaewatud koopast üksildase kurttumma 70 a Madis Kaasik'u surnukeha. M Kaasik on koopas sündinud, ning koopas elanud 70 aastat. Elatas Kaasik ennast juhuslikust päewatööst ja armuandidest. Kunagi ei jäänud ta aga külasse ööseks, waid läks ikka oma koopasse magama. Mingisuguseid majariistu ta ei tarwitanud. Koopas leidus ainult kerisega ahi, lepapulkadest säng ja suur piip tubakakotiga. Kui peremees tahtnud ta "majale" korstent ja akent juure ehitada, lükanud ta selle lahkuse suuremeelselt tagasi. Dr Naaris kes surnukeha kohapeal üle vaatas, tegi kindlaks, et surm on tulnud wanadusenõrkusest. 9 septembril oli wanake olnud Simsi talus weel tööl, kus ta enne õhtut lahkunud, nähtawasti haiguse pärast.
 

Järwamaa nr 37, 25.09.1925

Lk 2 : Wäike-Kareda mõisa lood. Wäärnähtusi maaseaduse teostamisel

Kuigi on Wäike-Kareda mõisa ümbruses isikuid, kellel õigus maasaamiseks, siiski on mõis tänapäewani eraisiku hr R Johansoni kasutada. Paari aasta eest on küll osa mõisa maast wälja jaotatud, tükeldamata on umbes 150-160 tiinu põllumaad ühes wastawa muu maaga. Pea kõik mõisa kõrwalhooned (wäljaarwatud paar talli) ja mõisa härrastemaja on hr Johansoni kasutada. //

Järgneb pikk arutelu, miks pole ikka veel Johanson mõisast välja kolinud ja maad ahnepäitsudele laiali jagatud. Väkkk ... :-)