Kohapärimusi ja mälestuskilde - Rutikvere

 

Mõisast. Varem Viljandimaa koosseisu kuulunud Rutikvere mõisa väljaehitajaks sai mitmekülgne Otto Friedrich von Pistohlkors, kes tegi ise ka kõik vajalikud joonised. Suure kahekorruselise härrastemaja, mida pidid kummaltki küljelt täiendama kaaristud, ehitus algas 1798. Müüritöid juhtis Viljandis väljaõppe saanud müürsepp Johann Knuther, kõik tellised ja katusekivid toodi oma telliselöövist. 1816 kaotas Pistohlkors ametialase tähelepanematuse tõttu suurema osa oma varandusest ning uhke hoone jäi lõpuni ehitamata. Seda jätkas alles ta pojapoeg, kuid üht kaaristut ei rajatudki. 1954. aasta algul läks hoone põlema ja hiljaaegu veeti ka osa müüre laiali. Härrastemaja taga pargis võib aga veel praegu näha suurt keldrit, mis meenutab oma uhke domikaalvõlvi poolest lausa Rooma Pantheoni ja mille tippu ehtis omal ajal ka kena vaatepaviljon. (Järvamaa 2, lk 254)

Tõnisemägi. Vanal ajal käinud inimesed vana aja hiiealtarite peal tõnisepäeva ohvreid viimas. Üks niisugune vana aja paik on veel Rutikvere külas, Metsa-Lääne talu välja peal vastu jõge. Sel Tõnisemäel ja kõigil Tõnisemägedel siin ümmerkaudu käivad kibide riidad põhjast lõuna poole ja on vist küll kõik ühe usu ja viiside ajal tehtud. (Reiman, Mets, Tank, Koigi valla matkarajad, lk 15).

Tõnnikultus. Järvamaa lõunaosas seondub hiitega Tõnniks kutsutud haldja kultus. Tõnniks nimetatud „vanale jumalale” viidi hiide toitu, raha ja muid ande. Peatõnn olevat asunud Rutikveres Tõnisemäel ehk Hiiemäel. (Järvamaa 2, lk 173)

Põltsamaa jõgi. Jõgi on Rutikvere kohal lai, vahelduvate kärestike ja hauakohtadega. Viimased kannavad üpris iseäralikke nimetusi, nagu Surmahaud, Teosehaud, Oahaud, Kaskhaud, Mädamaa kärestik, Tammipealne jt. (Järvamaa – metsade maa, 2001, Paide, lk 169)

Sandissaare mees. Omal ajal tekitanud kõmu Saare metsas Sandissaare talus elanud üksildane mees (suri 1980ndate alguses). Oma eluasemest nähti teda harva väljaspool, ainult poes, aeg-ajalt tööl metsas. Mingit isikut tõendavat dokumenti tal peale eestiaegse Kaitseliidu pileti polevat olnud. Nõukogude võimu ajal käinud hääletamas vaid ühel korral, kui külamehed ta purju jootnud. Nüüd on kummalise eraku ulualune kokku varisenud, ainult vundament meenutab kunagise Saare talu eluhoonet, millest kogu metsatükk oma nime sai. (Järvamaa – metsade maa, 2001, Paide, lk 169)

Pudelimägi. Umbes poolel teel Rutikverest Päinurme poole võite märgata teest läänes Kaasiku talu koplis väikest küngast, mida kohapeal Pudelimäeks (ka Pudeliku mäeks) kutsutakse. Mõisaajal olnud seal klaasikoda, hiljem telliselööv. Sellest annavad tunnistust sealt leitud sulanud klaasi- ja tellisetükid. (Järvamaa – metsade maa, 2001, Paide, lk 169) Klaasikoda tegutses 1798-1811, seal valmistati põhiliselt rohupudeleid. (Järvamaa 3, lk 367)